Книги, похожие на «Jim Butcher, Hull kuu. Sari "Sündmuste horisont"»

Jack Reacher on üksi, just nõnda, nagu talle meeldib, ja nautides palavat elektrilist New Yorgi õhtut, vaatleb meest, kes ületab tänava pargitud Mercedese juurde, et sõita sellega minema. Auto sisaldab miljon dollarit lunaraha. Selle raha maksja Edward Lane on pere tagasisaamiseks valmis maksma rohkemgi. Lane ise juhib ülimalt ebaseaduslikku palgasõdurite ettevõtet. Oma kaunitarist naise ja lapse leidmiseks ei kohku ta tagasi mingist rahasummast ega vahendist. Kättemaksuks kavatseb ta valla päästa Jack Reacheri, sest Reacher on maailma parim tagaajaja.Pahelise inimröövli jälil avastab Reacher oma palkaja minevikust ehmatavaid saladusi ning õõvastava draama otse räpase väikese pisi¬sõja südamest. Ta hakkab taipama, et Edward Lane’il on midagi varjata. Midagi inetut. Midagi suurt. Ent Reacher teab ka, et mängust väljumiseks on ta asjaga nüüd liiga tihedalt seotud.Ainuke moodus, kuidas tuua tõde päevavalgele, on käia raskemat teed, nagu öeldi vanasti sõjaväeteenistuses. Niisiis alustab Reacher nullist. Töötab detailide kallal ja järgib juhtlõngu. See, mis algas New York Citys, jõuab plahvatusliku lahenduseni kolm tuhat miili eemal unises Inglise maakohas, kus Reacher tegutseb üksinda varjude keskel, relvastatud, ohtlik ja võitmatu.

Aasta 1992 Eesti Vabariigis. Metalliäris ringlevad hiigelsummad.Korruptsioon. Maffia. Risk. Armastus…

Kalle Klandorf: “Palgasõdur. Stockholmi ensüüm” avab immigrantide ja terrorismi seoseid.Endine kriminaalpolitseinik, eriteenistuse juht ja Tallinna abilinnapea Kalle Klandorf ja kaasautori Andreas E. Jakobi sulest on ilmunud põnevusromaanide sarja „Palgasõdur“ viies osa nimega „Stockholmi ensüüm“. Seitsmeaastane immigrant Abdul, kelle isa suri kohaliku politseiniku südametuse tõttu, plaanib aastakümneid hiljem isale antud lubaduse ellu viia ja pühkida talle valusaid mälestusi tekitav paik maailmakaardilt.Raamatu sündmustik areneb selle sajandi esimesel kümnendil Stockholmis ja Pärnus.Tänapäeva Rootsi suurlinnade slummides toimuv meenutab kohati Eestit 90-ndatel aastatel. Iga hetk kärgatavat pommi täidavad kultuuride erinevused, eri usundid, erinev arusaam maailmakorraldusest ja õiglusest. Ühel hetkel see pomm plahvatab, aga tegelikult on keegi, kes kogu seda mängu juhib ja otsustab, millal on õige aeg nupule vajutada. Halliks kardinaliks ongi mees, kes kasvas üles valu ja kättemaksuihaga.Raamatus põimuvad omavahel kaasaegne teadus, kõrgtehnoloogilised relvad aga ka inimlikud tunded kättemaksuihast armastuseni. „Juhuslikul kombel, kui mõelda mõned kuud tagasi lahvatanud haiguspuhangule Hiinas, on meie raamatu üheks tegelaseks raku- ja molekulaarbioloogia praktikant Henrik, kes vaid head soovides töötab välja ravimiks mõeldud aine. See aine reageerib inimese nahaensüümile ja jõuab pindmiste kapillaaride kaudu vereringesse. Kui taolist ravimit aga veidi muuta, võib palju pahandust juhtuda,“ räägib Klandorf.Autorid pühendasid uue raamatu kõigile terrorismivastases võitluses osalenutele ja hukkunutele.2010. aastal ilmus Kalle Klandorfil kahasse Anneli Ammasega raamat «Kalle Klandorf. Jälitaja ja jälitatav». 2013. aastal ilmus “Palgasõdur“ sarja esimene raamat «Palgasõdur. Üksik hunt», 2015. aastal „Palgasõdur. Kassi-Hiire mäng“, 2017. aastal „Palgasõdur. Jaht tuumakohvritele“ning 2019. aastal „Palgasõdur. Agent vastu tahtmist“. 2018. aastal ilmusid „Palgasõduri“ 1. ja 2. osa ka vene keeles.

Kui liiga kaua pimedusse vaadata, vaadatakse sulle sealt lõpuks ka vastu…Pimedatel maanteedel hukkuvad üksteise järel noored naised. Kui esmapilgul tundub, et tegu on lihtsalt traagiliste liiklusõnnetustega, siis asjaolu, et kõik auto alla jäänud naisterahvad olid punapäised ning et õnnetuspaikades käib leinaküünlaid süütamas üks ja sama salapärane võõras, ei saa olla pelk kokkusattumus. Seda seaduspära uurima asunud ajakirjanik kaob aga jäljetult. Eva Niimand, kes on lugejale varasemast tuttav Katrin Pautsi raamatust „Politseiniku tütar”, töötab jällegi uudistereporterina. Eva ja tema uus kolleeg Gabriel otsustavad välja selgitada, mis kadunud ajakirjanikuga juhtus. Niidiotsad viivad väikesesse külakesse Muhumaal, mis varjab endas aga suurt saladust. Selle juured ulatuvad kohakese ajalukku ja on seotud iidse ohvrikiviga. Kurjus, mis vahepeal varjusurmas suikus, on taas pead tõstnud… Muhu saarel Manala talus sündinud ja praegugi seal elav Katrin Pauts töötas kümmekond aastat Õhtulehes uudiste- ja meelelahutustoimetuses. Praegu tegutseb ta vabakutselise teletoimetaja ja stsenaristina. „Tulekandja” on tema teine romaan.264 lk

TAGASIPILK KÄIDUD TEELETeekonna lõpul vaadatakse ikka tagasi ja meenutatakse teel läbielatut. Arvan, et mind lapsena kasvatanud vanaisa Alfred, eluaegne eesti keele õpetaja, võiks oma tütrepojaga rahul olla, sest tänu temale hakkasin juba nelja-viie aastasena raamatute ja kirjanduse vastu huvi tundma. Nii olengi läbi elu olnud kahe isanda teener: tehnika, mis andis leiva, ja kirjandus, mis tõi rõõmu ja rahuldust. Oma vanaisale Alfredile pühendan käesoleva raamatu nimiloo – ülevaate tema kodutalu käekäigust läbi aastakümnete, mis ilmub esmakordselt.Peale selle on siia raamatusse koondatud minu põhitöö kõrval kirjutatud lühiproosat, samuti ka paar viimastel aastatel ilmunud, aga ka mõned seni ilmumata lühilood. Novell „Udu teel“ on minu debüütteos, mis märgiti ära 1963. aasta „Loomingu“ novellivõistlusel, kannab tolle ajastu pitserit ja on ära toodud originaalkujul. Jutustusena loetav on ka filmistsenaarium „Tuuline saar“, mis sai 1977. aasta võistlusel II (tol võistlusel kõrgeima) preemia. Režissöör Veljo Käsperi muudetud stsenaariumi järgi valmis sellest „Tallinnfilmis“ 1982. aastal film „Pihlakaväravad“. Novelli „Päevast päeva“ kirjutasin oma toonase ettevõtte Venemaalt tulnud direktori kohta ja see tähendas mulle uue töökoha otsimist. Ka teised lühemad novellid on sündinud tõsielust. Nii et – head lugemist!