Книги, похожие на «Александр Куприн, Hobusevargad»

Kõrgseltskonna ihaldatuim poissmees Charncliffe’i krahv on huvitatud Elaine Dale’ist. Krahv teeb Elaine’ile abieluettepaneku. Mehe hämmastuseks ei võta naine seda vastu. Ta ütleb, et krahv peab oma armastust tõestama, tuues talle Prantsusmaalt mööblit. Krahv leiab Pariisi lähedalt lossist Lynetta, keda piiravad verejanulised revolutsionäärid. Krahv toimetab neiu salaja lossist minema ning nad leiavad end Tuilleries’i paleest peakonsuli külalistena. Neil tuleb teeselda abielupaari. Krahv saab aru, et tema armastus neiu vastu kasvab tund-tunnilt. Ent ta ei ole vaba. Lubaduse murdmine põhjustaks perekonna skandaali, ent kuidas võiks ta kaotada Lynetta?

Luulekogu sisaldab sonette:Sirelite aeguPäikesevannValvelSinine terrassUnistusSuvelKas?HardumusHelged sonetidEkstaasHoiatusedMerilindÕhtudHeinamaarjapäevalValge väravLapsedAiadLahkumineKuuvalgeÜllatusKui esimesel päevalEhtidesLõokeMaardurandMa armastan su armastustUnetusSina ütledHilissuviEi raatsi lahku

Omapärane luulekogu, inspireeritud Õnne tänava Alma ja tema austaja Einari loost.“Teemade valik on siin laialdane alates armust, valust, mõtisklustest ja lõppedes filosoofilise kõikemõistvusega. Tähelepanuväärsed on tema [Einar Karmiku] tähelepanekud õnne, viimse armastuse, saabunud eluõhtu rõõmude kohta jne. Eriti muljetavaldavad on tema melanhoolsed passaažid õnneihalusest ja õnnetänavalt leitu suhtes. Nagu ta ise ühel nukrushetkel allakirjutanule tunnistas – kui juba Petrarcal oli Laura, miks siis temal, Einaril, ei või muusaks olla Õnne tänava Alma,” kirjutab Ago-Endrik Kerge lembesalmiku saatesõnas.

Kirepi (Kostina) küla on mitmekultuuriline piiriala – Euroopa Liidu piir ja Peipsi järv jäävad jalgrattasõidu kaugusele. Lähedal Padakõrve metsades leidub jälgi noorema kiviaja asustusest. Siia asusid sajandite eest ümber vene vanausulised, kes elasid eestlastega kõrvu. Kolhoosikord hävitas nii vanausuliste traditsioonid kui eestlaste talukultuuri. Seda põnevamad on ajaloo jäljed looduses ja inimestes. Vahur Afanasjevi (1979) kümnes raamat on justkui Pythease maailmakirjeldus, temagi rändab mööda maad, ent ka mööda aega. Luulevormis lugudes kõlab võimsa üldistusena Eesti küla ajalugu ning tänapäev.Kaur Riismaa, toimetaja