Книги, похожие на «Stina Jackson, Hõbedatee»

Autori esikromaan jutustab põneva ja dramaatilise loo ennast muust galaktikast isoleerinud Nozila nimelise planeedi naasmisest suurde maailmade föderatsiooni. Seda püüab takistada omakasupüüdlik kaubandusliit, mispeale peab föderatsiooni salaluure asuma võitlusse kaupmeeste loodud tehisinimestega. Järgnevad peadpööritama panevas tempos arenevad seiklused – põgenemised tagaajajate eest, rohke märul, ähvardab puhkeda kosmosesõda Nozila pärast. Autor kujutab sündmusi keerukate luuremaailma mängude foonil.

Selles ümbruskonnas varitseb oht kodu lähedal. Põnevik täis saladusi ja keerdkäike, millele ei näi tulevat lõppu – menuki „Teisel pool seina“ autorilt.Ta silmitseb naist murelikult. „Kuidas sa end tunned?“Too tahaks öelda: Olen kabuhirmul. Selle asemel lausub ta õrnalt naeratades: „Hea on olla kodus.“Karen ja Tom on õnnelikud – neil on kena kodu New Yorgi ühes põhjapoolses eeslinnas, nad on värskelt abiellunud ning neil pole lapsi, kes nende mugavat kooselu häiriksid.Ent ühel õhtul tuleb Tom koju ja leiab, et Karen on kadunud – tema autot pole ning näib, nagu oleks naine lahkunud kiirustades. Isegi rahakott ühes telefoni ja isikutunnistusega on maha jäänud.Kostab koputus uksele – lävel seisab politseinik, et viia Tom haiglasse, kuhu on toimetatud tema naine. Karen oli teinud avarii, sest kaotas kontrolli auto üle, kui kihutas läbi halvima kuulsusega linnaosa.Õnnetusest pääseb Karen ajupõrutuse ja mõne kriimuga. Kõik on enam-vähem korras, ent naine ei mäleta, mida ta tegi või kus oli, kui avarii juhtus. Võmmide arvates on tema mälukaotus väga mugav ning nad kahtlustavad, et asi pole päris puhas.Karen naaseb koos Tomiga koju, et kosuda ja eluga edasi minna. Siin tõdeb ta, et majas on asju liigutatud. Kõik pole päris nii, nagu olema peaks. Keegi on käinud majas sees. Ja politseil on lõputult küsimusi.Sest selles majas on igaüks omamoodi võõras. Igaühel on midagi varjata. Midagi, mille mahavaikimise nimel võiks koguni tappa.

On vana tõde, et sugulasi ja naabreid ei saa valida, nendega peab lihtsalt arvestama; paraku võib see ettenägematuid olukordi, ootamatuid suhteid ja pahandust kaasa tuua. Väljaotsa tee oli alati Eespere õuest läbi käinud ning ka talu uut pererahvast juba paar aastat teeninud. Kui aga võimukas linnadaam Sigrid Lasila Eesperele oma suvekodu rajas, tekkisid naabrite vahel sedamaid nii tõmbe- kui tõukejõud, sest kena välimusega naine oli harjunud nii oma kui ka teisi mehi valitsema. Kujundanud Mari Kaljuste

Marianne on noor, jõukas ja intelligentne autsaider. Connell on poiss, kes vaatamata oma pere vaesusele ja halvale mainele kõigile meeldib. Kooliõest ja -vennast saavad ootamatult sõbrad, hiljem armastajad, ent kui väikelinnaelu asendub Dublini tudengimeluga, paistab minevik seljataha jäävat. Mis juhtub, kui pöörasest kiindumusest kujuneb võimu, ühiskondliku klassi ja enesepettuse lahingutander?„Normaalsed inimesed” on romaaniga „Vestlused sõpradega” (e.k 2019) maailmaareenile tõusnud iiri kirjaniku Sally Rooney (snd 1991) teine teos. Pealtnäha lihtsakoeline lugu kahe esmapilgul vastandliku noore keerulistest suhetest ja eneseleidmisest kätkeb endas midagi universaalset: uurimust, kuidas üks inimene võib teist igavesti vormima ja mõjutama jääda. Nüüdisaja üheks tundlikumaks ja terasemaks vaatlejaks nimetatud Rooney „Normaalsete inimeste” põhjal on valminud menukas BBC seriaal.