Книги, похожие на «Enn Vetemaa, Hõbedaketrajad»

Knut kohtab inimtühjas bussipeatuses Simonat. Nõnda algab unenäoline ja helge linnaromaan meestest, naistest ja kummalistest tunnetest. Mööda ei pääse ka filosoofiast, psühhiaatriast, bussipeatuse pingist ja sellest, kuidas ehitatakse lõhkudes. Aga eelkõige on lugu siiski linnast, mis hingab miljonite elanike rütmis ja varjab saladust – läbi raugete päevade, rahutute ööde ja pikkade aastaaegade. Lugeja otsustada jääb, kas tegu on utoopia või pigem düstoopiaga.Kristjan Loorits õpib Helsingi Ülikoolis teoreetilise filosoofia doktorantuuris, tema uurimisteemadeks kaasaegne vaimufilosoofia ja naturalistlik metafüüsika. Noore omanäolise autori esikromaan „Literistid ehk Patrik Laurise kummaline elu“ ilmus 2012. aastal.

„Topelt D” on noorte maailmas arenev põnevuslugu, mis haarab meid kaasakiskuva sündmustiku keerisesse juba esimestest lehekülgedest. Kaheteistkümnenda klassi tüdruk Karmen, kes püüab vanemate laguneva suhte keskel toime tulla kooli lõpetamise ja hilise teismeea muredega, mõistab, et miski tema ümber ei ole nii, nagu välja paistab. Mida varjavad tema vanemad, tema parim sõbranna Liza, lapsepõlvesõber Evelin ja teised? Juba loo alguses leiab Lizaga aset salapärane juhtum, mille lahendamisega lõpuklassi sõpruskond tegeleb. Selle käigus tuleb paratamatult päevavalgele muudki.Loosse põimub veel teinegi liin – kümmekond aastat vanema suurte probleemide ja saladuste paines elava Diana lugu. Nii nagu noored, on temagi otsimas ja kehtestamas iseennast teiste arvamuste ja omaenda sisima tõe vahel.Kristi Piiper (snd 1983) on sündinud ja elab Tartus. Temalt on ilmunud arvukalt armastatud noorte- ja lasteraamatuid. Varrakus on varem trükivalgust näinud romaanisari „Tõde või tegu”. „Metsajärve pärandus” (Tänapäev, 2020) saavutas lastejutuvõistlusel „Minu esimene raamat” I–II koha.

Maailmakirjanduse romantikavaramusse kuuluv teos Tatjana Hallapi tõlkes.

Fjodor Dostojevski viimaseks jäänud romaani „Vennad Karamazovid“ (1880) keskseks teemaks on isade edasielamine oma poegades. Tegevustik keerleb provintsiaadlike Karamazovite perekonna ümber. Fjodor Karamazov kehastab kõike negatiivset: ta on liiderlik, toores ja salakaval. Neidsamu jooni kannab endas ka vanim poeg Dimitri, ent alatuse kõrval on ta suuteline ka täielikuks eneseohverduseks. Poeg Ivan on tõe eest võitleja, kes usub, et tee headuse juurde käib jumala salgamise kaudu. Ka noorim poeg Aljoša unistab headusest, ent tema meelest tuleneb see religiooni ja andestamise ühendusest. Need maailmavaated põrkuvad tegelikkusega, kui vana Karamazovi sohilaps, perekonna teener Smerdjakov viib kohutaval ja ootamatul moel ellu Ivani idee õilsast mässust. Vendade elu ja ideed põimuvad lahendamatute vastuolude puntraks.„Vennad Karamazovid“ on justkui tihendatud kokkuvõte kõigist ideedest, millega kirjanik oma loomingus tegeles. Läbivateks teemadeks on karistus ja lunastus, ohjeldamatu kirg ja kõlvatus, usk, vabadus ja armastus. Romaani uue tõlke eesti keelde on teinud kogenud ja tunnustatud tõlkija Virve Krimm (1938), kes on eestindanud Tolstoi, Turgenevi jpt vene klassikute, nagu ka Dostojevski teoseid. Romaani „Vennad Karamazovid“ teisele köitele on kirjutanud saatesõna Tartu ülikooli kultuurisemiootika professor Peeter Torop.