Книги, похожие на «Jean-Christophe Brisard, Hitleri surm»

Inglise kirjanik ja ajaloolane Helen Rappaport tutvustab lugejale põnevat küsimust, mis on juba sadakond aastat ajaloo- ja poliitikahuvilistele palju peamurdmist põhjustanud: miks ei õnnestunud tsiviliseeritud maailmal päästa Vene viimast keisriperekonda bolševike haardest, mis viis lõpuks Romanovite julma mõrvamiseni 1918. aasta juulis Jekaterinburgis. Raamatus kirjeldatakse põimuvate ja põrkuvate taotluste ning soovide rägastikku, mille tulemusel sündmused fataalse järjekindlusega õnnetu lõpplahenduse suunas arenesid, ilma et oleks võimalik üheselt osutada inimesele või inimestele, keda selles süüdistada. Süü, kui sellest üldse rääkida, jaotub väga paljude vahel. Oma osa on ohvritelgi, välja arvatud lapsed, kelle surm rõhub tuhandeid südametunnistusi tänini. Rohkete ajalooliste üksikasjade koostoimes avaneb lugeja ees peaaegu panoraamne pilt murdelisel ajalooperioodil tegutsevate inimeste võimaluste piiridest. Pealtnäha lihtsad otsused ja teod osutuvad lähemal vaatlusel võimatuiks või utoopilisteks, suurt võimu omavad inimesed aga on arvukate asjaoludega käsist-jalust seotud, mis jätab neile oma tahtmise elluviimiseks vähe võimalusi, kui üldse.E-raamat ei sisalda fotosid.

260 lk„Kapitooliumi emahunt“ on raamat ühest väikesest Latiumi hõimust, kellest kujunes ajapikku välja võimas rahvas, kel õnnestus alistada oma vaenlased ja luua riikluse mudel, mida veel pärast Rooma langemist idealiseeriti sajandeid. Raamatus on juttu sellest, kuidas seitsmele künkale rajati Rooma linn, kes olid selle esimesed valitsejad, milliseid jumalaid austati ja kuidas seda tehti, milliste väliste ja sisemiste vastastega tuli rinda pista ning millised tõekspidamised ja väärtused roomlastest suurrahva tegid. Raamat on mõeldud kõigile teadmishimulistele inimestele, ent sobib eriti hästi gümnaasiumiealisele lugejale.Maria Lotman, tõlkijaMihhail Gasparov (1935-2005) oli maailmakuulus õpetlane, aga ka mitme entsüklopeedia toimetaja ning tema teadmised olid tõepoolest entsüklopeedilised. Teda peetakse silmapaistvaimaks 20. sajandi teise poole Venemaa filoloogiks. Tõsi küll, suur rahvusvaheline tunnustus ja kuulsus sai talle osaks alles elu lõpul ja peamiselt pärast surma.Vaba Akadeemia raamatusarjas avaldatakse eestikeelseid algupäraseid teadustöid, populariseerivaid käsitlusi, õppekirjandust ja klassikateoste eestindusi, mis on sündinud Vaba Akadeemia tegevusest.

19. sajandil toimusid maailmas suuremad muutused kui ühelgi varasemal ajastul: rahvuste ja ühiskondade korralduses, teadustes ja mitteusulises intellektuaalses arengus. Selle draama kesksed osatäitjad olid britid, kes mõtlesid välja nii kapitalismi kui ka imperialismi ning olid areneva maailma kõige rikkamad ja mõjukamad investorid. Selles mõttes sarnaneb kuninganna Victoria aegse Inglismaa positsioon tugevasti 20. sajandi lõpu Ameerika Ühendriikide omaga.Suurbritannia ühel vilunumal elulookirjutajal ja romanistil Andrew Norman Wilsonil on silma hea loo tabamiseks. Oma mastaapses teoses käsitleb ta kirjanikke, riigimehi, teadlasi, filosoofe ja sõjaväelasi, kelle elu ja arusaamad selle ajastu pöördelist ajalugu kõnekalt illustreerivad: loodusuurija Charles Darwin, filosoof ja majandusteadlane Karl Marx, poliitikud William Ewart Gladstone ja Benjamin Disraeli, kardinal John Henry Newman, kirjanikud Charles Dickens, George Eliot ning Rudyard Kipling jt. Wilson on selles raamatus selgitanud, kuidas pani Victoria-aegne Inglismaa aluse revolutsioonile, mis ei ole lõppenud siiani.Wilsonilt on varem eesti keeles ilmunud monograafia „Kuninganna Victoria” (2016).E-raamatus pilte ei ole.

Sageli arvatakse, et enamlaste 1917. aasta oktoobris korraldatud revolutsiooni edu oli tagatud juba hetkest, mil Lenin saabus Petrogradi Soome vaksalisse. Paljudes revolutsioonikirjeldustes kiputakse pealegi keskenduma ainult Venemaal toimunule. Nüüd selgitab nimekas ajaloolane Robert Service, et revolutsiooni püsimajäämine polnud kaugeltki tagatud ja et Nõukogude Venemaa esimesi aastaid täitis pingeline vastastikune jõukatsumine Läänega.Lenin ja Trotski olid täis tahtmist levitada kommunistlikke ideaale kogu maailmas ning lääneriigid soovisid sama kindlameelselt seda takistada? Aga milliseid vahendeid nad selleks kasutasid? Tavapärased diplomaatilised vahendid teabe kogumiseks olid katkenud pärast seda, kui revolutsioon ja Venemaa väljumine Esimesest maailmasõjast sundis lääneliitlasi oma saatkondi Venemaalt ära tooma. Kumbki pool ei teadnud teisest kuigi palju.472 lk

Kirjaniku ja sõjandusanalüütiku VIKTOR SUVOROVI „Vanakuradivanaema: Suure Aastakümne kroonika“ on grandioosne 1950ndate lõpu ja1960ndate aastate alguse sündmuste ajaloo rekonstruktsioon. Sel aastakümnelseisis kogu inimkond Nõukogude Liidu ja USA vastasseisu tõttu Kolmandamaailmasõja künnisel, üksnes karvavõrra eemal hukust globaalsestuumakatastroofis. See raamat räägib poliitilistest intriigidest javõimuvõitlusest Nõukogude juhtkonnas, kahe üliriigi ja nende eriteenistustevastasseisust, salajastest luureoperatsioonidest ja inimestest, kes esmalttõukasid inimkonna huku äärele ja seejärel päästsid. Autor jutustabBerliini ja Kariibi kriiside tõelistest põhjustest, millest vaikib ametlikpropaganda, põimides kõigile teadaoleva info kokku vähetuntud faktide jasündmustega. See sensatsiooniline versioon toimunust purustab tavalisedettekujutused ja müüdid XX sajandi keskpaiga poliitiliste võtmesündmusteliikumapanevatest jõududest ja põhjustest.