Книги, похожие на «Peeter Sauter, Hispaania saapad ja silmad»

Kaunis neiu teeb imehästi süüa ning vajab hädasti tööd. Ja töö on tõesti olemas… Tõsi, Annie Reedil tuleb demonstreerida oma kokakunsti kaugel pärapõrgus. Kuidas küll taltsutada karmi rantšoperemeest Jake Stone'i? Mees on veendunud, et «linnailudusest» ei saa mingil juhul tõelist kauboinaist. Annie on aga täis otsustavust, et tõestada vastupidist. Kui suudaks vaid kütkestavale Jake'ile vastu panna!

TAGASIPILK KÄIDUD TEELETeekonna lõpul vaadatakse ikka tagasi ja meenutatakse teel läbielatut. Arvan, et mind lapsena kasvatanud vanaisa Alfred, eluaegne eesti keele õpetaja, võiks oma tütrepojaga rahul olla, sest tänu temale hakkasin juba nelja-viie aastasena raamatute ja kirjanduse vastu huvi tundma. Nii olengi läbi elu olnud kahe isanda teener: tehnika, mis andis leiva, ja kirjandus, mis tõi rõõmu ja rahuldust. Oma vanaisale Alfredile pühendan käesoleva raamatu nimiloo – ülevaate tema kodutalu käekäigust läbi aastakümnete, mis ilmub esmakordselt.Peale selle on siia raamatusse koondatud minu põhitöö kõrval kirjutatud lühiproosat, samuti ka paar viimastel aastatel ilmunud, aga ka mõned seni ilmumata lühilood. Novell „Udu teel“ on minu debüütteos, mis märgiti ära 1963. aasta „Loomingu“ novellivõistlusel, kannab tolle ajastu pitserit ja on ära toodud originaalkujul. Jutustusena loetav on ka filmistsenaarium „Tuuline saar“, mis sai 1977. aasta võistlusel II (tol võistlusel kõrgeima) preemia. Režissöör Veljo Käsperi muudetud stsenaariumi järgi valmis sellest „Tallinnfilmis“ 1982. aastal film „Pihlakaväravad“. Novelli „Päevast päeva“ kirjutasin oma toonase ettevõtte Venemaalt tulnud direktori kohta ja see tähendas mulle uue töökoha otsimist. Ka teised lühemad novellid on sündinud tõsielust. Nii et – head lugemist!

Noor mees saab autoavariis surma. Kas tegu oli õnnetuse või enesetapuga? Nimetu kirjanik otsustab välja selgitada, mis täpselt Samueli viimastel elupäevadel juhtus. Samueli naabrite, sõprade ja sugulastega tehtud intervjuudest koorub välja portree hoolivast lapselapsest ja truust sõbrast, kelle elus mängisid keskset rolli tema tüdruk Laide ja parim sõber Vandad.Äsja abielu lahutanud Laide soovis rajada varjupaika illegaalselt Rootsis viibivatele perevägivalla ohvriks langenud naistele. Mida enam Samuel teda selles ettevõtmises aitas, seda kaugemaks jäi ta Vandadist, kes sõbra kaotust valusalt üle elas. Seda päevani, mil Samuel ootamatult nii Laide kui ka Vandadi elust kadus. „Kõik, mida ma ei mäleta” on painav jutustus armastusest ja mäletamisest, mis oma täpse stiili ja mängulise ülesehitusega mõjub kui pingeline põnevik. Ema poolt Rootsi, isa poolt Tuneesia päritolu Jonas Hassen Khemirit (snd 1978) peetakse oma põlvkonna üheks olulisemaks Rootsi kirjanikuks. Ta on pälvinud mitmeid tunnustusi, sh 2015. aasta parima Rootsi romaani Augustipreemia „Kõik, mida ma ei mäleta” eest.

On külm jaanuarihommik ja Shetlandi katab paks lumekord. Kodu poole rühkiva Fran Hunteri pilk langeb külmunud maapinnal ergavale värvilaigule, mille kohal tiirlevad rongad. See on Frani teismelise naabritüdruku Catherine Rossi laip. Fran hakkab kisendama, kuid rongad jätkavad surmatantsu.Vaikse saare elanikud näitavad näpuga erakliku Magnus Taiti suunas. Kui aga politseiuurija Jimmy Perez ja tema ametivennad maismaalt otsustavad juurdluse avada, langeb kahtluste vari tervele kogukonnale.„Ronkmust“ on Ann Cleevesi „Shetlandi“ sarja esimene romaan, mis pälvis 2016. aastal Briti krimikirjanike ühingu parima kriminaalromaani auhinna Kuldne Pistoda.Raamatute põhjal on valminud populaarne BBC telesari „Shetland“. Cleevesilt on ilmunud üle veerandsaja romaani, mida on müüdud üle miljoni eksemplari.288 lk