Книги, похожие на «Пауло Коэльо, Hipi»

Suurejoonelise eepilise romaanisarja teise raamatu teine osa. Kuningate heitlus Raudtrooni pärast on täies hoos. Tormiotsa all pääsevad valla tumedad jõud, Kuningalinna müüridelt lendab turmtuld ja Mustal Kärejõel põlevad laevad, mehed ja vesi. Robb ja tema liitlased saavutavad läänes ja Kolmjõel küll võidu võidu järel, kuid ükski neist pole paraku otsustav. Sõtta sekkuvad raudsaarlased ja meri tuleb Talitundrusse, nagu kaemisunenäos ennustatud. Kaugel idas astub Daenerys Targaryen peljatud Koolmatute Kotta, ja sammukese lähemale oma eesmärgile. Teisel pool Müüri aga kogunevad metslased Müüritaguse kuninga juhtimisel pealetungiks, abiks olendid, kes on seni esinenud vaid legendides…

Salong d’Amour asub Gotlandil Visby kesklinnas. Kui oma järjekorda ootad, pakub juuksur Angelika piparmündi- ja leedriõieteed. Ta jälgib sind peeglist, püüdes aru saada, kuidas saab sind parimal moel aidata. Ta käärid on kui võlukepike. Ta juuksevärvid aitavad kaasa totaalsele muutusele, kui seda vaid soovid. Kui istud tooli, küsib Angelika alati: „Mida ma saan sinu heaks teha?“ Ja siis ei mõtle ta üldse juuste peale. Ta mõtleb: „Mida saan ma teha sinu elu heaks?“ Salongis on kaks juuksuritooli ja see pole sugugi juhus, kelle kõrvale sa satud, see on väga täpselt välja arvutatud …Seitse aastat juuksuri ja salaja kosjasobitaja ametit pidanud Angelika enda elu muutub, kui ta kohtab salapärast sissemurdjat ja temasse armub. Varsti jääb ta veidratel asjaoludel ilma oma majast. Kas ta on armunud valesse mehesse? Ja kes on meresõitja Sinbad, kellega ta internetis vestleb? „Ilusalongi saatusejumalanna“ on seni krimikirjanikuna tuntud Anna Janssoni esimene ajaviiteromaan, mis pakub lugejale nii naeru kui pisaraid. Boonusena on raamatu lõpus valik toiduretsepte saatusejumalanna kokaraamatust.Varem on temalt eesti keeles ilmunud „Võõras lind“ (2013) ja „Ulm sinu eksitas ära“ (2015).

Valik tuntud prantsuse kirjaniku Charles Baudelaire'i (1821-1867) lühijutte ja -palasid Marie Underi tõlkes.

Mida õigupoolest tähendab see, kui inimene ütleb, et ta on üht või teist raamatut lugenud? Kust jookseb piir lugemise ja lehitsemise, mittelugemise ja unustamise vahel?Väljakutsuva pealkirjaga teoses kutsub prantsuse esseist, kirjandusõppejõud ja psühhoanalüütik Pierre Bayard (sünd. 1954) meid mõtisklema raamatute ja nendest rääkimise üle ning eelkõige ületama raamatu mittelugemisega seotud häbi, näidates, et raamatute tundmaõppimiseks võib olla tõhusamaidki viise kui nende lugemine. Oma väidete kinnituseks toob ta ohtralt näiteid kirjandusklassika vanemast ja uuemast ajaloost.Raamatu lõpus on tõlkija Tanel Lepsoo saatesõna, mis autori väidetega polemiseerib ja neid edasi arendab.