Книги, похожие на «Пауло Коэльо, Hipi»

Briti kirjaniku Sarah Perry haaravalt jutustatud „Essexi siug” viib lugeja Victoria ajastu Londonisse ja Essexi külakesse, aega, mil teedrajavad avastused loodusteaduste vallas asetasid uude valgusesse kõik selle, mida seni usuti. Peategelasteks on kirglik loodusteadustehuviline, äsja abikaasa kaotanud Cora Seaborne ja kohalik vikaar Will. Kui külakeses hakkavad ringlema jutud, et müütiline Essexi siug, koletis ammustest aegadest, on taas välja ilmunud, püüavad nii Cora kui Will olukorda omal moel lahendada. Naine on veendunud, et tegu on mõne uue liigiga, mis tuleb „avastada”. Vikaar Willi peamiseks mureks on hoida külakest sattumast paanikasse, mis võiks kaasa tuua moraalse allakäigu ja usust taganemise. Ehkki Cora ja Will on pea kõiges erimeelt, liidab tekkinud segadus nad kokku ja tasapisi hakkab arenema suhe, mille jooksul nende armastus eri vorme võtab.• Waterstone’i poeketi 2016. aasta raamat • 2017. aasta Costa Romaani Auhinna nomiment • 2017. aasta Baileyse Naiste Kirjandusauhinna nominent Briti kirjanik Sarah Perry (snd 1979) on pärit Essexist tõsiusklike baptistide perekonnast. Lapsepõlves polnud tal pea mingit kokkupuudet popkultuuriga, küll aga õppis ta põhjalikult tundma klassikalist kirjandust, muusikat jne. Tänaseks on ilmunud temalt kolm romaani. Lisaks „Essexi siugile” ka debüütromaan „After Me Comes The Flood” (2014) ja „Melmoth” (2018). Lõik raamatust: „Mõnikord mõtlen, et ma müüksin hinge ära, et saaksin elada nii, nagu ma pean. Oh ei, ma ei mõtle, et ilma moraali või südametunnistuseta, mõtlen ainult, et vabana mõtlema neid mõtteid, mis pähe tulevad, laskma neil minna sinna, kuhu mina tahan lasta neil minna, mitte lasta neil kulgeda mööda rööpaid, mille keegi teine on maha vedanud ja mis viivad ainult sinna või tänna …“ Otsmikku kibrutades lasi ta sõrmega üle siu selja ning ütles: „Ma ei ole seda kunagi varem öelnud, mitte kellelegi, kuigi olen kavatsenud, aga jah, ma olengi oma hinge ära müünud, ehkki ma kardan, et ei saanud selle eest eriti head hinda.“ – lk 117Ajalooromaanide sari „Loo aeg” Sarah Perry „Essexi siug” on esimene romaan Galluse kirjastuse ajalooromaanide sarjast „Loo aeg”, kus pakume lugemiseks tunnustatud tänapäeva kirjanike haaravalt kirja pandud romaane, mis mitte ainult ei räägi ammu juhtunud sündmusest, vaid aitavad kaasaegsel lugejal neid aegu tunda, endast läbi lasta ja annavad nii mõtteainest, mille valguses ka meie ajastusele värske pilk heita. Ilmumas: Francis Spufford „Kuldne küngas” Romaan seikluslikust, ent halastamatust 18. sajandi New Yorgist.

“See on tegelikult üsna tavaline, loomulik kiusatus astuda oma elust kõrvale, rongilt maha. Teha väike paus, vaheaeg, eemalduda tuttavast, omaks saanud värvidest, puudutustest, mürast – ja puhata. Lihtsalt puhata. Omaenda elust. Seda tunnevad aeg-ajalt paljud, kui mitte me kõik. Minu meelest peaksime neil teemadel rohkem rääkima, sest nii tunneb too anonüümne müüjanna, see kuulus saatejuht ja kohe päris kindlasti su endised kooliõed ja nende mehed. Ainult et mina täitsin oma soovi, andsin kiusatusele järele. Ja sain oma tahtmise, koos kõikide tagajärgedega.”Romaan „Eesti veri“ on isikupärane tugev teos, mis uurib teravmeelse huumoriga isikliku elu võimalikkust lähituleviku Eestis. Ennekõike just naise keha otseselt puudutavaid otsuseid, aga ka teatud majanduslike, tööalaste ja poliitiliste valikute kaalu ning nende tagajärgi inimestele.Raamatu peategelane Eeva kirjutab poliitilisi kõnesid opositsiooni suurimale parteile, mida juhib tema ema. Samal ajal on ta isiklik elu ühe meeletu eksperimendi tõttu karile jooksmas. Kõige taga tuksleb Eeva püüd trotsida neoliberaalset maailma, mille vastu ta tuliselt sõna võtab ja kust ta väljapääsu otsib. Vabadusel on aga väga kõrge hind. Sest vabadus pole kunagi olnud reegel, vaid alati erand.See on Eesti, kus noor peaminister Vamps keelab esimese asjana ära raseduse vabatahtliku katkestamise, mis romaani sündmustiku ka käivitab. Enam hullemaks minna ei saa, arvavad Eesti elanikud. Kuid küünikud vastavad, et saab. Hullemaks saab alati minna. Ja lähebki.

Elin on töötanud perearstina kaks aastakümmet. Pea sama kaua on ta olnud abielus Akseliga. Kuid enne Akselit oli Bjørn, kes ilmub ootamatult välja Facebookis ja pöörab kogu elu pea peale. Elin kolib elama oma arstikabinetti, kus kogu päeva marsivad sisse-välja tema patsiendid. Ja kodumaja terrassil istub vihane Aksel, kui ta just ei ole nende lahutatud naabrinaise Groga voodisse läinud.„Surmahaigus“ on romaan eneseunustamise needusest ja eituse õnnistusest. Selle raamatuga nihutab Nina Lykke meditsiiniteemalise romaani piire. Tema teos on sotsiaalse satiiri ere näide, keskeakriisi ja purunenud abielu meeleolukas „kliiniline ja satiiriline“ analüüs, mille teeb särav arstikitlis peategelane Elin. Nina Lykkel on tänapäevase Jane Austenina imeline võime tüüpilisest universaalsest rumalusest läbi näha ja selle üle ironiseerida. Kirjeldades valge keskklassi elu talumatut kergust, näitab autor meile selle aja rumalust, milles me elame, minetamata sealjuures empaatiavõimet. Kui hea kirjanduse eesmärk on panna lugejat oma ellusuhtumist muutma, siis on Lykke oma „Surmahaigusega“ selle saavutanud.Nina Lykke (s 1965) debüteeris 2010. aastal kriitikute tunnustuse võitnud novellikoguga. Tema romaan „Oppløsningstendenser“ (2013) pälvis samuti kiitvaid arvustusi. 2016. aastal ilmunud „Nei og atter nei“ sai Lykke läbimurderomaaniks. „Full spredning – en legeroman“ („Surmahaigus“) on Nina Lykke neljas raamat ja selle eest pälvis ta 2019. aastal Norra kirjanduse Brage auhinna

„Kolmandaks oli auväärne raad ka ühe Harjumaa talupoegade lipkonna vähese tasu eest palganud… Need olid uhked kartmatud mehed. Nende pealikuks oli Ivo Scenkenberg, müntmeistri poeg Tallinnast, tubli vahva noormees, kes oma talupoegadest sõjarahva saksa korra ja kombe kohaselt välja oli õpetanud. Ja need talupojad koos saksa ja rootsi tingisõduritega ei ihanud muud, kui igal päeval ja öösel venelastega taplusi pidada, kus nad siis sagedasti võitjaks jäid, mispärast Ivo Schenkenbergi need, kes kadedad olid, Hannibaliks ja tema mehi Hannibali rahvaks nimetasid. Selle Hannibali ja tema rahva vastu olid venelased iseäranis vaenu ja vimma täis.“Balthasar Russowi “Liivimaa kroonika”On 9. märts 1577 ja Liivi sõjas juhib eestlaste väesalka Ivo. Sõjaraskuste kõrval saavad tähelepanu romantika ja suhted. Arvo Valton jutustab Eesti sõjakangelase elust, avades Eesti ajalugu laiemalt. Raamat on haarav lugemine nii noortele kui ka vanadele.