Книги, похожие на «Ransom Riggs, Hingede raamatukogu. Miss Peregrine'i ebatavaliste laste kolmas raamat»

“Lapsed,” alustas Ingliema, “ma mõtlesin, et kolime Maa peale. Mida te sellest arvate?” “Maa peale?” imestas Inglike Kaks. “Kas sa mõtled, et meie kolime alla Maa peale?” “Jah,” lausus ema, “alla Maa peale.” “Inimeste juurde?” ei uskunud Inglikesed Kolm ja Neli oma kõrvu. Lapsed vaikisid mõtlikult. Siis hakkas Inglike Seitse nihelema, sest tal tuli pissihäda peale. “Mina olen nõus,” ütles Inglike Üks esimesena. “Meie ka!” teatasid inglikesed Kolm ja Neli korraga. Inglike Seitse oli juba sellepärast nõus, et saaks kiiremini potile minna, ning Inglike Kaks ja Kuus teatasid teineteise järel, et nemadki on kolimisega päri. “Niisiis,” sõnas Ingliema rõõmsalt, “otsus vastu võetud ühel nõul! Me kolime Maa peale!”„Ülakorruse lapsed” on üks vahvamaid lasteraamatuid ja kuulub kindlasti meie pere lemmikute hulka. Piret, 7-aastase Magnuse ema See raamat pole sobilik mitte ainult lastele, vaid ka täiskasvanutele. Minagi leidsin sealt palju huvitavat mõtlemisainet ja arvan, et iga täiskavanu peaks mõnikord raamatus peituvatele elutõdedele mõtlema. Krõõt, 23-aastaneNB! Näiteks iBooks rakendusega saab kuulata ka eraamatus sisalduvaid audiolinke. (Iga lugemisrakendus neid kahjuks ei toeta.)

Miks loomapoe asukad ennast kehvasti tunnevad?Lassele, Maiale ja Mirandale hakkab tunduma, et keegi söödab loomadele mürki. Aga kes ometi võiks nii julm olla? Ja öösel näevad nad, kuidas keegi kauplusesse tungib …

Harri pilgutas Joonasele silma, torkas rätiku sees heeringa taskusse ja tegi kööki asja. Isa pani parajasti kohvimasinasse pulbrit, nii õnnestus Harril heeringas külmkappi sokutada. Ta läks tuppa tagasi ja näitas Joonasele rahulolevalt ülestõstetud pöialt. Nad hakkasid kiiruga koolikotte pakkima, kui äkki kostis köögist Ingeri hele naer. Poisid jooksid uudishimulikult kohale, kuid jäid uksel kohmetult seisma. Köögilaual rätiku peal vedeles tuttav heeringas, mida Inger, isa ja ema sõnatult tunnistasid. Inger oli hakanud kapist vorsti otsima ja avatanud sealt oma suureks üllatuseks ema uue siidisalli. Ema ahmis õhku. «Kes… kes… kes selle lollusega hakkama sai?» «Mis seal ikka pikalt arvata,» tunnistas Harri alistunult. «Eks ikka sinu vanem poeg nagu alati.» «Aga miks ometi?» oli ema nõutu. «Ma olen juba ammu igasuguste poiste tempudega harjunud, aga sellest ei saa ma tõesti aru, miks oli vaja heeringas pakkida minu teatrisalli sisse? On sinuga ikka kõik korras?» Selle peale ei osanud Harri midagi kosta. Ta ei saanud ju rääkida, kuidas asjalood tegelikult olid.

Elas kord mees, kellel oli nooruke tütar. Tüdruk oli üks lahkemaid ja armsamaid inimesi, kes ilmas elanud. Hea iseloomu oli ta pärinud oma emalt, kellest südamlikumat inimest olnuks raske leida.Mees soovis, et tema tütrel oleks ka ema, ja otsustas abielluda. Kahjuks valis ta oma teiseks abikaasaks kõige uhkema ja upsakama naise, keda eales nähtud. Naisel oli ka kaks tütart, kes olid kõiges täpselt ema moodi.

Vana hea Prantsuse muinasjutuklassika