Книги, похожие на «Arthur Adson, Henge palango»

Tõnn Sarv ei ole tavaline eestlane. Võib-olla varem oli, aga pärast seda kui ta Taimaale elama sattus, näeb ta Eesti elu mõnevõrra teistmoodi. Piltlikult öeldes isegi nii, nagu vaataks ta seda kusagilt teiselt planeedilt. Kaugelt Taimaalt, kus – nagu ta ise tunnistab – inimesed suure osa ajast ei teegi suurt midagi, vaid tunnevad elust rõõmu, paistab eestlaste pidev sagimine-trügimine, materialismikultusele orienteeritus hoopis teistmoodi. Sealt Eestis käies võib kodumaa teda rõõmustada, ent niisamuti ka kurvastada. – Askur Alas, Eesti Ekspressi ajakirjanik.

Raamatu sündmustiku inspireerijaks on Djatlovi kuru sündmused, kus üheksa noort mägimatkajat salapärastel ja siiani selgumata asjaoludel surid, kuid romaani põhirõhk on nii tolleaegse kui pisut hilisema Nõukogude eluolu kujutamisel, nähtuna väliseestlasest diplomaadi pilgu läbi.Igor Djatlovi juhitud üheksa matkajat lähevad Põhja-Uuralis mansi hõimu pühale Surnute Mäele ning hukkuvad külmas öös seni selgitamata asjaoludel. Mingi „jõud“ sunnib neid oma telgi seestpoolt katki lõikama ja kaljujärsaku poole jooksma, kus nad saavad surmavaid vigastusi. Kõik see huvitab väga turvalises Rootsis elavat eesti poliitpagulase poega Hannest, kes valmistub diplomaadikarjääriks Nõukogude Venemaal.Jõudnud Moskvasse ja tutvunud Sovjetimaa unesarnase tegelikkusega, teeb ta oma noorusest hoolimata tähtsa järelduse: meie planeedil on kohti, kus tunned end alati ebamugavalt, ja on asjaolusid, mis on valmis rikkuma väljaarenemata psüühikaga noore inimese, kes ei taha alluda käskudele ega sundidele. Seesama Sovjetimaa on Djatlovi kuru sümboliks.

Tuntud sportlane ja naistekütt Darlestoni hertsog näis alati pigem kangelasena minevikust kui kuninganna Victoria aegse kõrgseltskonna liikmena. Pärast kirgliku armusuhte lõppemist tunneb ta korraga sundust minna Egiptusse, kus sisemine õhutus kihutab teda järeleandmatult Luxorisse.Templi varjus ootab teda tõbise misjonäri tütar. Kõrbetaeva all ja mineviku kajades saavad Irisa ja hertsog järjest lähedasemaks. Leina ja hädaohte jagades avastavad nad esimese joovastava suudlusega uuesti armastuse, mis sai alguse aegade hämaruses.

Autori kolmas proosateos sisaldab kaheksat jutustust.Varjatud iroonia läbi kurbuse.Raamat pälvist 2016. aasta Kultuurkapitali Kirjanduse Sihtkapitali aastapreemia.

Ilona teadis, mida tähendab üksindus. Ta teadis, mis tunne on olla näljane, julmalt koheldud ja kaitsetu. Kuid nüüd läheb Ilona koju. Kõik pagenduses oleku viletsused jäävad seljataha. Ta läheb tagasi Dabrozkasse, väikesesse kuningriiki, mille trooni ta ühel päeval pärib. Ilona naasmist saadab võidurõõm – tema uhke ja sõltumatu rahvas vajab oma printsessi. Ilona on Dabrozka viimane lootus.Vaid tema üksi võib päästa kuningriigi alistamisest, kui abiellub mehega, kes teda põlgab. Mehega, kellesse Ilona juba meeletult armunud on.