Впишите название книги, которая вам понравилась,
и выберите наиболее похожую на нее.
Книги, похожие на «Daniel Glattauer, Hea põhjatuule vastu. Sari "Moodne aeg"»
Just sel hetkel märkasin, kuidas kutsikas, kellest sai Lily, näris mu kingapaela. Ta laskus maadligi ja hakkas tagurdama, kuni mu pael tasahaaval sõlmest lahti tuli.„Tere, sa imetore…” Kükitasin maha ja uurisin järele. „Tüdruk.”„Tema on meie äbarik, seesama jah,” kostis proua mõningase ükskõiksusega.Tõstsin äbariku sülle ja ta puges mulle lõua alla, saba kiikumas nagu maailma kõige väiksema ja haprama kappkella pendel.„Mina olen Edward. Mind kutsutakse Tediks,” sosistasin ma kutsikale kõrva, enne kui langetasin oma kõrva ta pealae ligi. Kuulsin teda esimest korda rääkimas.SEE! SIIN! ON! NÜÜD! MINU! KODU!Ja oligi.Niipea kui lugeja “Lily ja kaheksajala” avab, ootab teda ees unustamatu teekond. Selle romaani võlu ilmneb lugemise käigus ja sestap laseme lugejal endal seda maailma avastada ega reeda liiga palju üksikasju.Lugu räägib ühest kallist olendist: sellest, keda usaldad, kelleta ei suuda elada. Ted Flaski jaoks on selleks kalliks olendiks tema vananev kaaslane Lily, kes on juhtumisi koer.“Lily ja kaheksajalg” tuletab meile meelde, mis tunne on palavalt armastada, kui raskeks võib osutuda minnalaskmine ning kuidas meie elu suurimaks võitluseks ongi võitlus nende nimel, kes on meile kallid.Steven Rowley on töötanud vabakutselise kirjanikuna, kolumnistina ja stsenaristina. Ta on pärit Maine’i osariigist Portlandist, praegu elab ta Los Angeleses koos oma elukaaslase ja koeraga.
Eliitkooli 11. klassi õpilase Miia arvates on tähtis olla parim kõiges, mida teed. Tema jaoks on kõige olulisem asi tantsimine. Ent see muutub, kui elu armastuse Taneliga tähistatud romantiline sõbrapäev lõpeb ettekavatsematult – rasedusega. Kuidas noored ootamatus olukorras hakkama saavad? Milliseid üllatavaid külgi näitavad neid ümbritsevad inimesed? Ja kas ootamatult Miia ellu ilmuv Steven muudab loo veel keerulisemaks või aitab selle hoopis lahendada?Praegusel hetkel tundsin, et kõik on muutunud. Jah, ma jään alatiseks oma vanemate lapseks, aga see väike abitu olevus on siin minu pärast. Ainult seetõttu, et mina otsustasin, et ta ikkagi peab siia ilma sündima. See tähendab, et nüüd on minul vastutus selle eest, mida see ilm talle pakub. Mina vastutan selle eest, et tema tulek siinpoolsusesse oleks põhjendatud.Paljudele oleks lihtsam olnud, kui oleksin otsustanud aborti teha. Äkki oleks mul endal ka lihtsam olnud. Aga ma ei teinud, seega olen süüdi, et minu poeg peab siinses kurjas ja kurvas maailmas hakkama saama. Minu ülesanne on näidata talle selle elu helgemat poolt.Ja seda ma kavatsen ka teha!Ma luban sulle, väike poiss, et koos saame kõigega hakkama!Heli Künnapas on varem avaldanud noorteromaani „Lõpupidu” ja täiskasvanutele „Homme on ka päev”.
Uus Dornochi krahv on vastu võtnud McDornide klanni juhi koha, kuid see pole tema jaoks kerge. Ta on pime ega mõista oma alamate keelt, kuna on üles kasvanud ja hariduse saanud Inglismaal. Vara McDorn on nõus mehele appi tõttama ja tema abiliseks hakkama.Krahvi juures olles saab neiu teada, kuidas krahv nägemise kaotas. Vara teab, kust abi leida, kuid enne seda nurjab ta salanõu, mille käigus meest tappa tahetakse. Lõpuks sunnib saatus, mis on krahvi ja Vara kokku viinud, nad teineteisesse lootusetult armuma.
Artiklikogumik on esimene teos, mis süstemaatiliselt kirjeldab ja analüüsib taasiseseisvusaja eesti lastekirjanduses toimunud protsesse.Raamatu kümme artiklit annavad ülevaate lastele mõeldud ilukirjanduse põhiliikidest ja žanritest, aga ka aimekirjandusest ja ajakirjandusest. Lisades on esitatud Eesti lasteraamatutoodangu statistika ning lastekirjanduse auhindade ja võistluste loetelu. Pildimaterjal annab mõningase ettekujutuse vaadeldava perioodi lasteraamatukujundusest ja -illustratsioonist.Kogumiku autorid on Eesti Lastekirjanduse Keskuse juures tegutseva lastekirjanduse uurijate töörühma liikmed Krista Kumberg, Ilona Martson, Ave Mattheus, Mari Niitra ning töörühma juht ja ühtlasi kogumiku peatoimetaja Jaanika Palm.
„Igaüks on peremees ja tedaaustud-hinnatud me kodumaal…“Niiviisi, kaugelt toodud sõnade ja viisiga lauldi Eestimaal punalippude all, kui võõras võim oli siinsed sulased peremeesteks kuulutanud ja õiged peremehed Siberisse pagendanud või oma maal sulasteks teinud. Peremeest on väevõimuga lihtne sulaseks muuta, aga sulasesse õiget peremehetunnet istutada on raske, kui mitte päris võimatu.Nagu ookean veetilgas, nii peegeldus ka Raudiku küla elus kõik see, mis toimus kogu Eestimaal. Kõikide eestlaste kirjutamata juhtsõnaks sai – kohanemine. Selleks, et edasi elada ja kestma jääda.
Понравилось, что мы предложили?