Книги, похожие на «Ave Alavainu, Harilik seep»

Tunnustatud soomerootsi kirjaniku Kjell Westö uusima romaani tegevus toimub 1938. aastal Helsingis. See oli aeg, kui maailma demokraatia oli ohtu sattunud, paremäärmuslikud meeleolud levisid üle maailma, ähvardamas oli uus sõda. Kõik need oma aja teemad, fašism, antisemitism, rassipuhtus jne kajastuvad ka romaanis. Tegelaste saatus peegeldab sõnumit: õiglus ei ole iseenesestmõistetav, õiglane saatus on privileeg.PÄLVIS PÕHJAMAADE NÕUKOGU KIRJANDUSAUHINNA 2014

Sebastian Bergmani needus #116-aastane Roger on kadunud. Päevad mööduvad, kuid Västeråsi politsei ei võta midagi ette, pannes kadumise teismelise mässumeelse käitumise arvele. Kuid siis leitakse madalast soost ulpimas Rogeri kahvatu surnukeha, millelt on eemaldatud süda.Kohale kutsutakse Torkel Höglundi juhtimisel keskkriminaalpolitsei mõrvarühm, kes vajab keeruka juhtumi lahendamiseks Rootsi parima krimipsühholoogi Sebastian Bergmani abi. Pärast oma naise ja tütre traagilist kaotust on aga Sebastian end välismaailma eest sulgenud ja tal pole mingit huvi uue mõrvajuurdluse järele – kuni teda tabab ebameeldiv üllatus minevikust.Et pääseda ligi salajastele politseitoimikutele, nõustub Sebastian juurdluses osalema ning üsna pea on habras valedevõrk ta tähelepanu jäägitult endasse haaranud.Kriminaalpsühholoog Sebastian Bergmani käsitleva sarja loojateks on kogenud Rootsi tandem – Michael Hjorth, kes on telesarja “Wallander” mitme osa stsenarist, ja Hans Rosenfeldt, Skandinaavia kõigi aegade edukaima krimisarja “Bron/Broen” (“Sild”) looja ja stsenarist.

Kerstin on tugev isiksus, kes ihkab elada vabana ja võtta elult, mis võtta annab. Ta ei mõista naisi, kes pühenduvad perele ja jätavad oma elu elamata. Kerstin arvab, et elu on elamist väärt üksnes siis, kui saab teoks teha unistusi ja elada oma soovidele vastavalt. Ta ei usu, et unistusi on võimalik teostada ka laste kõrvalt, kuna lapsed nõuavad tema arvates ühelt naiselt liiga palju aega ja pühendumist. Eluõhtul tagasi vaadates teeks Kerstin paljugi teisiti, kuid siis on juba hilja …

Meie selja taha on jäänud meeletu XX sajand. Sajand, mis algas Belle Époque’iga ja juhtis meid läbi kahe maailmasõja õuduste, totalitarismi massimõrvade ja poolesajandise külma sõja aatomi- ja arvutiajastusse. Sajand, mis algas auru, üksikute autode, esimeste elektrilampide ja unistusega lendamisest. Sajand, mis tegelikult tõi meid primitiivsest mullas sonkimisest räniajastusse – virtuaalreaalsuse, ülemaailmsete võrkude, geenitehnoloogiate ja geostatsionaarsete satelliitide ajastusse. Mis saab edasi? Kas me suudame samas tempos edasi minna või ootab meid tagasilangus, sest fossiilne kütus, see tagastamatu hiigellaen, mille baasil on sündinud ja kasvanud tänane tsivilisatsioon, hakkab otsa lõppema? Kuu Ordu on üks võimalik vastus… kuigi see eeldaks midagi, mis ümberringi vaadates ilmvõimatu tundub – terve mõistuse võitu. Kuu Ordu jätkab sealt, kus meil näib kõik pooleli jäävat – kõige kiuste lähevad nad Kuule, viivad seal läbi hulga ohtlikke katseid ja saavutavad ülekaalu aatomitehnoloogiates. Mõnda aega talutakse seda rahulikult, sest esiteks on neid käputäis ja teiseks saavad kõik sellest kasu. Kuid tasapisi hiilib suurriikidele kohale tõdemus, et Kuu Ordu ei ole enam pateetiline protest. Et nad on kosmose energiakülluses kosunud ja muutunud ohtlikuks. Kuu Ordu saab sellest ise ka suurepäraselt aru ja on omaltki poolt valmistunud – sõjaks. Ja 2061. aasta sügisel see algabki.