Книги, похожие на «Charles Perrault, Haldjad»

Jaak Juske kolmas lastele mõeldud ajalooraamat viib muinasjutulisse printsesside ja rüütlite, kuningate ja kuningannade maailma.Aga tegemist ei ole kaugete rahvaste muinasjuttudega – need lood, mis Jaak Juske jutustab, on Eesti päris oma lood. Ja jube põnevad.Eestil pole küll kuningat ega kuningannat, printsessidest-printsidest rääkimata, kuid see ei tähenda, et nad ammustel aegadel ei oleks tähtsate kaubateede ristumiskohas asuvat Eestimaad endale tahtnud ja siia isegi endale losse ehitanud. 700 aastat olid siinmail tegelikeks peremeesteks enamasti saksa päritolu mõisnikud, kuigi samal ajal kuulus meie maa järgemööda Saksa, Taani, Poola ja Rootsi kuningatele ja Vene tsaaridele. Mitmed neist on ka ise Eestimaa pinnal käinud. Eestis on isegi üks linn jõudnud olla kuningriigi pealinn – kõik, kes Põltsamaale sattuvad, võiks proovida mõelda sellele, milline oli elu selles väikelinnas ligi 450 aasta eest, kui Põltsamaa oli Liivimaa kuningriigi pealinn.Jaak Juske haaravad lood äratavad ellu veel mitmed otsekui muinasjuturaamatutest või seiklusjuttudest pärit seigad Eesti põnevast ajaloost.

Igast inimesest jäävad eluteele jäljed. Nendest moodustub rada, mida tema järeltulijad järjest püsivamaks ja laiemaks tallavad, et hilisematel põlvkondadel oleks kergem seda mööda kõndida.Erandliku elusaatusega Helene oli tubli maanaine, kellel paraku ei olnud järeltulijaid. Ta tegi oma igapäevatööd nurisemata ja muretsemata, et tema tööst siia ellu jäetud jälg on nagu lummetallatud rada, mis järgmisel kevadel kaob ja olematusse haihtub.

Elas kord väike tüdruk, kellel olid ilusad, heledad, kullakarva juuksed. Teda hüüti Kuldkiharaks. Ühel päeval läks ta metsa jalutama. Märkamatult jõudis ta juba päris sügavale metsa, kust leidis majakese. Et tüdruk oli väsinud, koputas ta tammepuust uksele. Keegi ei vastanud. Kuldkiharake soovis aga väga puhata ja nii astus ta julgelt uksest sisse.Inglise muinasjutt

Kes need päkapikud tegelikult on? Kas on nad lohutajad, hinge soojendajad või hoopis mingi äärmusliku usu levitajad? Või on nad lihtlabased petturid? Millal me oleme valmis usaldama ükskõik keda? Mis paneb meid uskuma imedesse, võimatusse? Raamat jutustab, kuidas üksindus ja pingeline aeg muudavad meid haavatavaks… vastuvõtlikuks. Ja kuidas me oleme valmis uskuma mida tahes siis… kui me seda väga soovime või vajame. Sellises olekus pääsevad meile ligi need, kes tahavad meid või midagi meilt endale. Jõuluaeg on aeg, mil enamik inimesi mõtleb perele, mil soovime olla koos oma lähedastega. Ja see on ka aeg, mil üksindus tekitab meis kõige suuremat kurbust ja igatsust. Talvine pimedus ja looduse magamise aeg süvendavad meie masendust veelgi. See kõik loob võimaluse kurjusel tulla oma meelitustega. Pühade lõhnad, helid ja jõulutuled võivad soojendada meie meeli pühade ajal… aga võivad uinutada ka meie valvsust ja saada pahatahtlike tööriistadeks.