Книги, похожие на «Graeme Macrae Burnet, Tema verine sepitsus»

Jakob Mändmetsa romaan, mis ilmus 1956. aastal – 26 aastat peale autori surma.

Kuigi väike ja näiliselt nõrk, suudab Esimene Asum oma teadusliku ülemvõimu abil alistada ümberkaudsed barbariseerunud planeedid ja anarhistlikud sõjapealikud, kes olid lahku löönud hukkuvast Impeeriumist. Nüüd tuleb Asumil end kaitsta Impeeriumi ja selle viimase tugeva kindrali, andeka ja salakavala Bei Riose rünnakute eest.Raamatu teises osas astub Asumi vastu välja üksainus inimene, Muulaks kutsutud olend, kellel on võime ümber kujundada inimtundeid ja pöörata inimeste meeli. Ta muudab oma ägedaimadki vaenlased jäägitult andunud teenriteks. Armeed ei saa ega taha temaga võidelda. Kas ta alistab Esimese Asumi ja nurjab Seldoni projekt?Ameerika ulmekirjanik Isaac Asimov (1920–1992) jätkab oma romaanitriloogia teises osas Asumi ja Impeeriumi vahelise võitluse ja Asumi-siseste konfliktide kirjeldamist.

Romaani insenerist peategelast tabab ootamatult täielik mälukaotus. Pärast mõningaid eksirännakuid on ta sunnitud pöörduma abi saamiseks ainuvõimalikku paika – psühhoneuroloogiahaiglasse. See küllaltki ebaharilik tegevuskoht ei too aga romaani minoorsust, pigem annab autorile võimaluse mõtiskleda – kohati isegi lõbusas toonis – inimloomuse kummaliste tahkude üle. […] “Kuidas käib teie abikaasa käsi? Kas on proua ka täna puu otsas?”Põõsast kostis vale-Botvinniku tasast itsitamist, kuid Pent oli kindel, et Karl Moorits seda siiski ei kuulnud, õnneks. Kuidas doktor nüüd reageerib?Ta vaatas Jakobit pika pilguga ja veendus siis, et teda ei pilgata. Jakobi silmis helkis ausus ja mure.“Loomulikult mitte. Seda juhtub harva.”“Kas te ei arva, et ehk tasuks minul temaga rääkida?”“Teil?” Uuesti pidi doktor kontrollima, kas teda siiski ei tögata.“Just nimelt minul…” Jakob uuristas väikese sõrmega kõrvaauku. Väga püüdlikult. Pent oli ennegi märganud, et ta kimbatust tundes tihtipeale kõrvaaugust abi otsib”“Asi on selles, et mina olen täiesti väljakujunenud paranoik, ja mul on tunne, et vaimu­haigetega saavad kontakti kõige paremini need, kes ka ise… noh, päris terved ei ole. Ma julgen koguni arvata, et kuulsate hullutohtrite hulgas on palju selliseid inimesi…” […]

Parandatud kordustrükk Mihhail Bulgakovi filosoofilisest, poeetilisest, satiirilisest ja kaunist raamatust, mis kuulub kindlasti 20. sajandi suurteoste hulka. Kirjanik alustas romaani kallal tööd 1928. aastal, püüdes ühendada satiirilise groteski ja fatasmagooria käsitlusega Jumalast ja Saatanast. Algselt polnud romaanis ei Meistrit ega Margaritat, kuid jätkates 1931. aastal vahepeal katkenud tööd, lisandus sinna autobiograafiline Poeet, hiljem meister. Praegu tähistab “Meister ja Margarita” vene kultuuriteadvuses pea sedasama, mis “Tristan ja Isolde” või “Romeo ja Julia”. Lugejateni jõudis see esmakordselt 1967. aastal, 27 aastat pärast kirjaniku surma.