Книги, похожие на «Kadri Tähepõld, Giidi Käsiraamat. Tallinnast Narvani»

Brunhilde Pomsel elas 106-aastaseks ja oli üks viimaseid inimesi, kes puutus vahetult kokku Natsi-Saksamaa võimuladvikusse kuulunud isikutega. Ta rääkis oma kogemustest esimest korda põhjalikumalt veidi aega enne oma surma. Selle materjali alusel valmisid nii palju tähelepanu pälvinud dokumentaalfilm kui ka raamat “Ühe sakslase elu”.

Uus dramaatiline ja paljastav ülevaade Hitleri punkri viimastest päevadest, mis põhineb hiljuti avatud Nõukogude Liidu riigi-, sõjaväe- ja FSB arhiivide materjalil ning tipptasemel kohtuekspertiisil.30. aprillil 1945, kui Punaarmee Berliini piiras, tegi Hitler oma punkris enesetapu. Nelja päeva pärast leidsid Nõukogude sõjaväelased tema surnukeha. Aga tõde selle kohta, mida Venemaa salateenistus leidis, jäi ajaloos varju, sest kolm kuud hiljem kuulutas Stalin ametlikult Churchillile ja Trumanile, et Hitler on veel elus ja põgenenud välismaale. Kahtlused hakkasid levima ja jätkuvad tänaseni kõige metsikumate fantaasiatena selle kohta, mis Hitleriga tegelikult juhtus.2017. aastal, pärast kaht aastat katkematuid läbirääkimisi Vene võimudega pääsesid Jean-Christophe Brisard ja Lana Paršina salajaste toimikute juurde, mis puudutasid Vene spioonide uskumatut jahti Hitleri surnukehale, samuti füüreri viimaste päevade tunnistajaks olnute ülekuulamisi. Ja mis peamine: Moskva nõustus neile näitama inimjäänuseid: kuuliauguga koljutükki ja lõualuud. Esimest korda pärast Teise maailmasõja lõppu õnnestus saada luba neid jäänuseid teaduslikult uurida. Kreml väidab, et need kuuluvad Hitlerile. Kuid kas see vastab tõele?Põnevuselt spiooniromaaniga sarnanev uurimine paneb Hitleri surma küsimusele lõpliku punkti. Brisard ja Paršina kummutavad kõik varasemad vandenõuteooriad füüreri surma kohta. Hämmastava täpsuse ja järjekindlusega tungivad nad ühte võimsamatest ja vastuolulistest salateenistustest, viies meid Hitleri punkrisse tema viimastel tundidel – ja lahendades ajaloo kõige kurikuulsama lahendamata juhtumi.Ajakirjanik ja reporter Jean-Christophe Brisard on teinud dokumentaalfilme, peamiselt diktatuuridest. Ta on kirjutanud ka mitu raamatut, sealhulgas „Diktaatorite lapsed” (koostöös Claude Quételiga, eesti keeles 2015).Lana Paršina on sõltumatu ajakirjanik ja dokumentaalfilmide autor. Tema tööde hulka kuuluvad dokumentaalfilm Stalini tütrest (2008) ja „The Singer Who Fell” (2015).

Viktor Suvorovi triloogia „Suure Aastakümne kroonika“ teine raamat „Murdumine“ viib aastatesse 1956-1957. Stalini surma ja Beria hukkamise järel on Nõukogude Liidus absoluutse võimu tipus kaks meest – Kommunistliku Partei juht Nikita Hruštšov ja „Võidu marssal“ Georgi Žukov. Kahekesi paistavad nad põrmu Molotovi, Malenkovi ja Kaganovitši „parteivastase grupi“, ent peagi seisavad nad teineteisega silm silma vastas. Kes keda? Taustaks 1956. aasta Ungari ülestõus ja esimese sputniku lend.

Rootsi on Põhjala ja Balti piirkonna suurim riik ja endine suurvõim. Kuna suurriigi periood on Eestit kõige rohkem mõjutanud, siis on meile see tahk Rootsist ehk kõige paremini tuntud. Tegelikult kestis suurvõimuaeg Rootsi poliitikas üsna vähe aega ja pärast seda oli ta kuni 20. sajandi alguseni mahajäänud vaene agraarmaa, kust eeskätt sel põhjusel rändas välja 1,5 miljonit inimest. Käesolevas raamatus püütakse Rootsist anda terviklikum pilt ja tutvustada muid olulisi tahke selle riigi elus. Autor püüab leida vastuseid küsimustele, miks Rootsi asepeaminister on öelnud, et Rootsi ei ole üldse rootslaste üles ehitatud, miks kulges reformatsioon seal esialgu nii raskelt, miks end gootide järeltulijaks pidav Gustav Adolf sekkus Euroopa ususõtta või kuidas Rootsi suutis Teises maailmasõjas erinevalt teistest Põhjamaadest ainukesena säilitada neutraalsuse ja oskas tänu Wallenbergidele ajada asju nii sakslaste kui ka liitlastega. Raamatus vaadeldakse Rootsi majanduse ja kultuuri ülesehitamist ning heaoluühiskonda jõudmist, samuti paljusid sisse- ja väljarändeid ja nende mõju. Raamatus on rohkelt värvikaid lugusid sündmustest ja inimestest, näiteks kuidas kuningast võib saada mereröövel, kuidas Kalle Blomkvisti prototüüp sõidab jalgrattaga Rootsist Hiinasse või kuidas protestilaulja Joe Hill alias Joel Hägglund Ameerikas surma mõistetakse.Autor Tõnis Arnover on Tartu ülikooli nõukogudeaegne kasvandik. Seal rootsi keelt õppinuna on ta 30 aastat tõlkinud rootsi ja soomerootsi kirjandust ning töötanud palju aastaid majandusajakirjanikuna. Selline taust andiski julguse kokku panna kultuur, majandus ja ajalugu. Ja üldse, miks peaksid enamiku Euroopa riikide kultuuri- ja ajalooraamatute autorid olema inglased? Ei pea ju.