Книги, похожие на «Gerry Stergiopoulos, Kuidas (V)allutada mehi»

KIRJANDUSKONKURSI «BESTSELLER 2017» I KOHT AIMEKIRJANDUSE KATEGOORIASPereterapeut Kärt Kase käsiraamat on suurepärane teejuht paaridele, et teineteist paremini mõista, samuti nende lähedastele ning kõigile neile, kes puutuvad oma töö kaudu kokku teraapiaga (lisaks pereterapeutidele ka perearstid, koolipsühholoogid,kohtunikud, lepitajad jne). Raamatus on häid soovitusi igapäevaelus ettetulevate raskuste ületamiseks. Eesmärk on tekitada äratundmist ja avatust, et ise teraapiaprotsess läbi teha. Ikka selleks, et olla rõõmsam ja et suhe oleks mõnusam. Lisaks saab lugeja piiluda terapeuditöö telgitagustesse ja olla osaline paari sisekaemuses, nende ootustes ja rahulolus teraapia kuluga. Kirsiks tordil on tuntud ja vähem tuntud Eesti paaride kirjeldused oma suhtest ning armastuse muutumisest koos heade nõuannetega.

See New York Timesi ajatu bestseller on aidanud miljoneid maailma naisi, kes on kimpus liigse klammerdumisega oma partnerisse. Autor uurib: miks on nii paljud naised armunud valedesse meestesse; meestesse, kes on emotsionaalselt kättesaamatud, hõivatud töö, alkoholi või teiste naistega; meestesse, kes ei vasta neile armastusega?Selles suurepärases raamatus aitab autor niisugustel naistel end ära tunda ning muuta oma senist destruktiivset armastuse käitumismustrit. Kui armastus tähendab elamist pidevas valus, siis on just see teos kohustuslik lugemisvara.Käesolevas raamatus on autorilt uus eessõna ja täiendatud lisasid.Erakordne eneseabiraamat, mida loed nagu haaravat põnevikku. See kaunilt kirjutatud intelligentne teos võib aidata naistel muuta oma sõgeda armastuse mustrit.– Los Angeles Times

"See koht, kus ma käisin, oli tõeline. Tõeline selles mõttes ja sel moel, et elu, mida me siin ja praegu elame, tundub võrreldes sellega täiesti unenäoline. See, mis minuga koomas olles juhtus, on kahtlemata kõige tähtsam lugu, mida ma eales rääkinud olen.Nimekas neurokirurg dr Eben Alexander on ennast alati teadusemeheks pidanud. Tema vankumatu usk tõendipõhisesse meditsiini avas talle maailma parimate teadusasutuste uksed. Aga ühel päeval muutus kõik.Ühel 2008. aasta hommikul langes ta haruldase bakteriaalse meningiidi tagajärjel koomasse. Uuringud viitasid laialdasele ajukahjustusele. Arvati, et ta ei tule sellest eluga välja. Aga just siis, kui tema pere valmistus juba kõige halvemaks, juhtus midagi imelist. Dr Alexanderi aju, mis oli täielikult rivist väljas, hakkas uuesti tööle. See kogemus muutis teda. Ta on nüüd täiesti kindel, et hinge haare on lõputu ja et elu läheb edasi ka pärast surma.Selles hämmastavas raamatus jagab dr Alexander oma kogemusi kohe pärast ärkamist kirja pandud märkmete põhjal. Erinevalt paljude teiste inimeste surmalähedastest kogemustest suudab tema seletada, miks see ei ole võimalik, et tema aju kujutas reisi teispoolsusesse lihtsalt ette.„Tõendid taeva olemasolu kohta“ on kaasahaarav lugu, mis on vaimsete kogemuste teemal kirjutatud raamatute hulgas ainulaade. See võib muuta seda, kuidas me määratleme oma rolli universumis.“Dr Bruce Greyson, psühhiaatria ja neuro-käitumuslike teaduste professorVirginia ülikooli meditsiinikoolis, raamatu „Surmalähedaste kogemuste käsiraamat“ („The Handbook of Near-Death Experiences“) kaasautor.

Surelikkus tähendab seda, et peame leppima oma bioloogilise kaduvusega – piirangutega, mille geenid, rakud, lihased ja luud meile kehtestavad. Meditsiiniteadus on andnud meile märkimisväärseid oskusi neile piirangutele vastu astuda. Aga ma ei oleks kunagi osanud oodata, et minu kõige tähendusrikkamateks kogemusteks arstina – ja tegelikult ka inimesena – kujunevad need hetked, kus aitan haigetel selgusele jõuda, mida meditsiin suudab ja mida ei suuda,” kirjutab kirurg Atul Gawande, kes raamatus „Surelikkus” keskendubki peamiselt alljärgnevatele küsimustele. Millal ja kuidas ravida ning millal oleks õigem niinimetatud agressiivne ravimine lõpetada ja keskenduda lihtsalt sümptomite leevendamisele?Kuidas aidata neid vanu inimesi, kelle hädad ja vaevused on kuhjunud, kes ei suuda enam üksinda omaette elada? Kas panna nad hooldekodusse või leida kogu ühiskonnaga koos võimalusi, kuidas abistada neid kodus?Millises seisus on meie hooldekodud ja millistest põhimõtetest lähtub hooldekodude töö? Kas esikohal on meditsiinilised näitajad või arvestame me ka iga inimese eripäraseid soove?Kas poleks inimese heaolu seisukohast õigem otsida alternatiivseid hooldusvariante nagu näiteks hospiitsid või hospiitsiõdede teenuste pakkumine inimestele kodus?Milline on inimese enda, tema pere ja milline arstide ja kogu meditsiinisüsteemi vastutus? Kuidas pakkuda võimalikult head ravi, aga vältida olukorda, et üha enam inimesi lahkub meie hulgast meditsiiniaparaatide külge aheldatuna, jõudmata elule joont alla tõmmata ja lähedastega rahulikult hüvasti jätta?Dr Gawande arutleb nende küsimuste üle suure empaatia ja kaastundega oma patsientide vastu ning tundes ühtlasi peensusteni meditsiinisüsteemi võimalusi, püüab leida lahendusi, kuidas jõuda selleni, et surmahaigust põdevate patsientide – või lihtsalt mitut haigust põdevate vanade inimeste – viimased eluaastad ja elukuud oleksid elamisväärsed."