Книги, похожие на «Anders La de Motte, GEIM: mäng on alanud»

Tõeline maiuspala Skandinaavia krimikirjanduse fännidele!Naine, kes haub kättemaksu truudusetule abikaasale. Kolmkümmend aastat tagasi salapärastel asjaoludel kadunud noor neiu. Ideaalne perekond, kelle elu paiskab segi ammu kadunuks jäänud poja ootamatu väljailmumine.„Intrigos” on ühtede kaante vahel viis krimilugu, mis pole seni eesti keeles ilmunud. Lugusid ühendavad teemad on põgenemine, süütunne, kättemaks ning lunastus ja saladused, mis päevavalgele tulevad.„Intrigo” tegevus toimub väljamõeldud Maardami linnas ja selle ümbruses. Varem on eesti keeles ilmunud „Mirabilia” sarjas seitse Nesseri kriminaallugu, mille tegevuspaik on samuti Maardam. Håkan Nesser on pälvinud mitu Rootsi krimikirjanduse auhinda, samuti Taani Palle Rosenkrantzi romaaniauhinna ja Põhjamaade krimikirjanduse Klaasist Võtme.Millenniumi-triloogia lavastaja Daniel Alfredson on „Intrigo” põhjal lavastatud kolm mängufilmi, milles teiste seas mängivad ka Ben Kingsley ja Tuva Novotny. Filmid jõuavad ekraanile 2018. aasta sügisel.

Islandi krimikirjanduse rahvusvaheliselt tunnustatud kuninganna Yrsa Sigurðardóttiri uus romaan „Lunastus“ jätkab tema lastemaja lugude sarja.Politseinikud saavad kuriteost teada täpipealt niisamuti nagu kõik teisedki ehk Snapchati kaudu. Videosõnumil võib näha andeks paluvat hirmunud tütarlast. Kui ohvri laip leitakse, on see tähistatud numbriga 2.Juurdluses osalev uurija Huldar kaasab ka lastepsühholoog Freyja, kes aitab küsitleda mõrvatud teismelise sõbrannasid. Peagi avastavad nad, et Stella ei olnud sugugi see ingel, kes ta olevat teiste väitel olnud – ent kes võis teda siiski nii palju vihata, et tappis ta?Siis läheb aga kaduma veel üks teismeline ja Snapchatiga saadetakse uusi videoklippe. Freyja ja Huldar jõuavad viimaks ometi kokkuleppele vähemalt kahes asjas ehk selles, et tõde ei ole põrmugi lihtne ja et tapja ei ole oma tegemistega veel kaugeltki ühel pool.Sotsiaalmeedia süngemat poolt käsitlev „Lunastus“ on põnevast põnevam lugu, mis paneb teid enda käest küsima, kas teil on midagi, mille eest andeks paluda.

„Politsei” on Jo Nesbø kümnes romaan andekast mõrvauurijast Harry Holest, kes seekord ei saa oma kolleege aidata.Haiglas lebab raskelt vigastatud mees, kelle palat on politseivalve all. Vaid vähesed teavad, kes ta on. Samal ajal toimub Oslos üks mõrv teise järel. Kurjategija on sihikule võtnud politseinikud, kes on uurinud tapmisi, mis on jäänud lahendamata. Ta meelitab politseinikud endistesse kuriteopaikadesse ja tapab nad samamoodi, nagu mõrvati siin samas eelmised ohvrid. Uurijad usuvad, et kui neil õnnestuks aru saada kurjategija motiivist, siis suudaksin nad ta ka kinni püüda. Kõik nende pingutused jooksevad aga liiva ja tapatalgud jätkuvad.Harry Hole on eesti lugejatele varasemast tuttav muuhulgas raamatutest „Kummitus“, „Soomussüda“, „Lumememm“ ja „Muretu“.480 lk

Esimest korda kohtame me seda pikka ja pisut vibalikku kahupäist noormeest hetkel, kui ta on just vajutamas ühe neljakorruselise, kahe maailmasõja vahel ehitatud kivimaja altukse kellanupule. See liigutus muudab täielikult tema elu, aga ta ei tea seda veel, ehkki käitub, justkui teaks: ta on kätt välja sirutades vajunud mõttesse ja näib, nagu kaaluks ta, kas ikka helistada või mitte.

Vladimir Wiedemann oli üks 1970ndate Eesti hipi-underground’i keskseid kujusid. Ta omandas Tallinna Pedagoogilises Instituudis kõrghariduse vene filoloogias, täiendades end ka semiootika vallas. “Püha kaljukitse radadel” on Vladimir Jah Guzmani pseudonüümi all varem ilmunud vene keeles. Teos pakub magus-maagilist sissevaadet Vladimir Wiedemanni seiklustele Kesk-Aasias, mida ta külastas korduvalt alates 1970ndate teisest poolest. Siit sujub kulgemine mööda müstilisi pühapaikasid, Dušanbe turgusid, hüpnootilisi mäeahelikke, Lenini tänavaid kolme Lenini ausambaga ning nasvai, najaki või kanepipläru aurudes siserännakuid, mis võivad tipneda kohtumisega igaviku Buddha endaga. Samuti kuuleme nõukogude aja ilmselt kurioosseimast äriplaanist – trükkida koraani otse KGB ruumides Tallinnas ja müüa neid üüratu vaheltkasuga Kesk-Aasiasse, ning mitte jääda seejuures vahele. Terje Toomistu, antropoloog