Книги, похожие на «Christine Nöstlinger, Franzi lood»

Jaak Juske, kelle raamatud Tallinna ja Tartu unustatud lugudest on köitnud paljusid täisvasvanuid, on kirja pannud meie lähiajaloo laste jaoks arusaadavas ja põnevas võtmes.Mis mänge mängiti, kui arvutimänge polnudki? Milliseid komme sõid issid, kui nad olid nii sama vanad kui lapsed praegu? Kuidas sõbraga kinnominek kokku lepiti, kui mobiiltelefon alles ootas leiutamist? Kust tuli meie sinimustvalge lipp ning millised lipud lehvisid siis, kui issid-emmed lapsed olid? Miks vanadel fotodel kõigil lastel ühesugused kaelarätid kaelas on?Juske toob nostalgianaeratuse näole vanematele ja ajab silmad imestusest suureks lastel. Aga miljon miksi, mis lastel muidu täiskasvanute jutu kõrvalt kuulates tekivad, saavad vastuse.Köitvat teksti saadavad ühtaegu teravmeelsed ja lapselikult võluvad illustratsioonid, mille autoriks on noor kunstnik Merilyn Anvelt.

Jaak Juske kolmas lastele mõeldud ajalooraamat viib muinasjutulisse printsesside ja rüütlite, kuningate ja kuningannade maailma.Aga tegemist ei ole kaugete rahvaste muinasjuttudega – need lood, mis Jaak Juske jutustab, on Eesti päris oma lood. Ja jube põnevad.Eestil pole küll kuningat ega kuningannat, printsessidest-printsidest rääkimata, kuid see ei tähenda, et nad ammustel aegadel ei oleks tähtsate kaubateede ristumiskohas asuvat Eestimaad endale tahtnud ja siia isegi endale losse ehitanud. 700 aastat olid siinmail tegelikeks peremeesteks enamasti saksa päritolu mõisnikud, kuigi samal ajal kuulus meie maa järgemööda Saksa, Taani, Poola ja Rootsi kuningatele ja Vene tsaaridele. Mitmed neist on ka ise Eestimaa pinnal käinud. Eestis on isegi üks linn jõudnud olla kuningriigi pealinn – kõik, kes Põltsamaale sattuvad, võiks proovida mõelda sellele, milline oli elu selles väikelinnas ligi 450 aasta eest, kui Põltsamaa oli Liivimaa kuningriigi pealinn.Jaak Juske haaravad lood äratavad ellu veel mitmed otsekui muinasjuturaamatutest või seiklusjuttudest pärit seigad Eesti põnevast ajaloost.

Lasse ja Maia telgivad koos Miranda ja tema ahviga kämpingus, kus valitseb hilissuviselt rahulik meeleolu. Äkki hakkavad asjad jäljetult kaduma ja naabrid üha salapärasemalt käituma. Kui kämpinguomanik ühel hommikul avastab, et tema vähid on kadunud, on kogu puhkusel kriips peal. Nüüd tuleb tegeleda jälitustööga … Kui soovid lapses äratada lugemishuvi, siis on LasseMaia raamatu lapsele pihku pistmine on üks parimaid abimehi! Kokku on sarjas kokku kaheksateist raamatut!

Koolivaheajal tuleb Franzil laagrisse minna. Mida lähemale laagriaeg jõuab, seda vähem ta sinna minna tahab. Franz pole kunagi ilma ema, isa või vanaemata kodust nii pikalt eemal olnud. Laagrisse jõudes selgub aga, et seal on hoopis tore. „Nalja peab saama," ütleb toanaaber Tommi. Ja sellest juba puudust ei tule!

“Lapsed,” alustas Ingliema, “ma mõtlesin, et kolime Maa peale. Mida te sellest arvate?” “Maa peale?” imestas Inglike Kaks. “Kas sa mõtled, et meie kolime alla Maa peale?” “Jah,” lausus ema, “alla Maa peale.” “Inimeste juurde?” ei uskunud Inglikesed Kolm ja Neli oma kõrvu. Lapsed vaikisid mõtlikult. Siis hakkas Inglike Seitse nihelema, sest tal tuli pissihäda peale. “Mina olen nõus,” ütles Inglike Üks esimesena. “Meie ka!” teatasid inglikesed Kolm ja Neli korraga. Inglike Seitse oli juba sellepärast nõus, et saaks kiiremini potile minna, ning Inglike Kaks ja Kuus teatasid teineteise järel, et nemadki on kolimisega päri. “Niisiis,” sõnas Ingliema rõõmsalt, “otsus vastu võetud ühel nõul! Me kolime Maa peale!”„Ülakorruse lapsed” on üks vahvamaid lasteraamatuid ja kuulub kindlasti meie pere lemmikute hulka. Piret, 7-aastase Magnuse ema See raamat pole sobilik mitte ainult lastele, vaid ka täiskasvanutele. Minagi leidsin sealt palju huvitavat mõtlemisainet ja arvan, et iga täiskavanu peaks mõnikord raamatus peituvatele elutõdedele mõtlema. Krõõt, 23-aastaneNB! Näiteks iBooks rakendusega saab kuulata ka eraamatus sisalduvaid audiolinke. (Iga lugemisrakendus neid kahjuks ei toeta.)