Книги, похожие на «Penelope Lively, Foto»

Politseiuurija Ira Teveri kuues juhtum menuautor Marje ErnitsaltLoo sündmustik areneb väikeses maakonnalinnas, kus inspektor Ira Tever juba aastaid töötab. Tal tuleb koos jaoskonna uue ülemaga lahendada oma kodutrepist alla tõugatud naise surmajuhtum. Vägivallatunnused laibal viitavad nii mõnelegi lähikondsele, kuid faktiliselt pole kedagi süüdistada. Ainsad tunnistajad, kes võiksid juhtumi kohta midagi täpsemalt teada, on lapsed: naise väike poeg ja kõrvalmajas elav teismeline tüdruk, kes laiba leidis. Naabrid pole aga midagi näinud ega kuulnud, vaikivad või siis esitavad juhtunust oma versioone, mis osutuvad ebatõesteks. Nii jääb Irale mulje, nagu oleks noor naine ise teinud kõik selleks, et märkamatuks jääda ning seda ka oma elu viimasel hetkel.Marje Ernitsa populaarsete inspektor Ira Teveri lugude sarjas on varem ilmunud viis raamatut: „Tapjakaev“ (2018), „Jänesehaak“ (2017), „Lask udus (2016), „Mees puukastis“ (2015) ja „Tüdruk mäelt“ (2014).

Mõrvalood KopenhaagenisKørneri ja Werneri esimene lugu„Krokodillilind“ on kõhedusttekitav krimilugu leidliku, keeruka ja üllatava süžeega.Ühes Kopenhaageni südalinna majas astub pensionär Gregers Hermansen ettevaatlikult trepist alla. Alumise naabri uks on irvakil, ja kui Gregers tahab uksepiidale toetada, kukub ta õnnetul kombel korterisse. Aga miski muudab kukkumise pehmemaks … Toibudes avastab ta, et lamab noore naise laibal.Juhtumit, mis pöörab elu selles linnamajas pahupidi, asuvad lahendama inspektor Jeppe Kørner ja tema kolleeg Anette Werner. Peagi selgub, et üks majaelanikest kirjutab krimiromaani – raamatut, kus mõrvatud on noor naine korteris Gregersi all.„Krokodillilind“ on esimene raamat Jeppe Kørneri ja Anette Werneri sarjas. 2016. aasal ilmunud „Krokodillilind“ on Engbergi debüütromaan, milles põimuvad reetmine, kadedus ja kättemaks ning mida iseloomustavad tundlikult kujutatud inimsaatused. Katrine Engberg on üks edukamaid Taani naiskrimiautoreid. Tema raamatuid on avaldatud enam kui 15 keeles. Kopenhaageni Østerbro linnaosa on Katrine kodu juba tema lapsepõlvest saati, praegu elab ta seal koos oma poja ja mehega.

Neli üksteisele võõrast inimest on kadunud ja nende asukohast pole jälgegi. Peale ühe. Nende kadumispäeval sai igaüks valge sünnipäevakaardi napi sõnumiga:SINU KINGITUS ON MÄNGKAS SA JULGED MÄNGIDA?Politsei ei muretse – see on ju kõigest mäng. Aga pereliikmed on paanikas. Ühe ohvri tütar veenab psühholoogi ja eradetektiivi dr Augusta Bloomi asja uurima. Kui Bloom süveneb kadunud inimeste elusse – nende käitumisse, motiividesse, isikuomadustesse –, leiab ta midagi, mis kõiki ohvreid ühendab. Ja see on midagi tõeliselt ohtlikku.Kui mäng kogub üha uusi osalejaid, kui üha uued pered kaotavad lähedase, peab dr Bloom ajaga võidu jooksma, et mängujuht paljastada. Kas ta mängib end neile kätte?Mis juhtub, kui just ohvrid on need, keda tuleb karta?Leona Deakin alustas tegevust psühholoogina Lääne-Yorkshire’i politseis ning töötab nüüd tööpsühholoogina. See on tema esimene põnevik. „Kaunilt välja mõeldud, kaunilt kirja pandud, esimesest hetkest kaasahaarav ja nii hirmus, kui olla saab.“ Lee ChildKADUMISMÄNG on käestpandamatu debüütromaan, mis pöörab kadunud isiku süžee pea peale. Mis oleks, kui kadujad ise on need, keda tuleb karta? Leona Deakin on kasutanud psühholoogina saadud kogemusi, et kirjutada tõeliselt närvesööv põnevik. Teos, mis paneb mõtlema, millised halvaendelised ajendid võivad peituda nende inimeste peas, keda me enda arvates läbi ja lõhki tunneme.

Jätkub esimesest raamatust tuntud tegelaste elukäigu jälgimine, keskseks kujuks tõuseb seekord psühhiaater dr. Karl Moorits. Süžee põhiliini kõrval on oluline tähtsus paljudel ekskurssidel mitmesugustesse loodusteaduste valdkondadesse jm., kusjuures välja jõutakse Mateeria ja Vaimu komplitseeritud suheteni.[…]“Sul on hysteria naturalis,” kuulutas Karl. Kuulutas seda miskipärast karmilt ja süüdistavalt.“Muidugi mõista,” vastas tädi tõsiselt. Ning tegi siis täiesti ootamatult Karlile silma.See, kuidas ta seal istus, jälle uhke nagu Seeba kuninganna, mis sest, et ta uhkeid pitsidega aluspükse viiv tagasi terve ilm oleks võinud imetleda, jälle tähtsust ja enesekindlust täis, ajas Karlile naeru peale:“Oled ikka üks va…” Milline “va” – see jäi Karlil ütlemata.[…]