Книги, похожие на «Rex Stout, Fer-de-lance. Sari „Nero Wolfe“»

Radchi impeeriumis käib kodusõda, sest valitseja Anaanderikloonid on omavahel impeeriumi arengusuundade pärast tõsiselt tülli läinud.Athoeki tähesüsteemis näivad asjad admiral Breqi – endise sõjalaeva –kontrolli all olevat. Siis aga leitakse orbitaaljaama hämaramast osast keegi,keda ei saaks nagu üldse olemas olla, saabub salapärase ja ülivõimsaPresgeri impeeriumi esindaja ning seejärel ilmub oma laevastikuga Breqilekätte maksma Anaander Mianaai ise. Breq keeldub oma laeva ja meeskonnagapõgenemast, sest nii jääksid Athoeki inimesed hätta. Võidušansid onväikesed, kuid see pole Breqi kunagi peatanud. Esimese sammuna tuleks andakõigile Athoeki tehisintellektidele enesemääramisõigus, teadmata küll,millise poole nad valivad… „Abistav Halastus” on romaanide „AbistavMõõk” ja „Abistav Õiglus” järg.

"Björn Diemel on advokaat, kellel on oma pere jaoks väga vähe aega. Murelik abikaasa sunnib teda osalema esoteerilisel koolitusel kohaloleku jõust, et töö ja isiklik elu paremini tasakaalu viia. Koolitus osutub ootamatult edukaks, sest Björn juurutab õpitud tarkusi ka tööl – tõsi küll, mitte päris ette nähtud moel. Kui üks ilmselgelt kriminaalne klient hakkab probleeme tekitama, lööb Björn ta lihtsalt maha, kõiki õpitud tarkusi hoolikalt järgides.„Eneseabimõrvad“ on ohtra musta huumoriga segu eneseabiraamatute tarkustest ja krimiromaanist. See on üks viimaste aastate müüdumaid raamatuid Saksamaal. "

Greete Kõrvitsa (sünd 1988) debüütromaan on väljamõeldud tegelaste ja sündmustega, kuid tähelepanekutega ning dialoogidega autori enda elust. Ameerika ühiskonda kirjeldab autor kontrastsetes värvides. Jätkub kõike: irooniat, huumorit, pisaraid. Ent mitte ainult Ameerikat pole selles raamatus. Siit leiab ka Eesti elu, eestlaslikku suhtumist, rõõmu ja masendust, kodu ja natuke koduigatsust. See on raamat kohanemisest, mille taolist tuleb kogeda paljudel, kes on pidanud järgnema „sellele õigele“ – mõeldagu siin siis tööd või inimest.

Vanad head Prantsuse muinajutud.

Prantsuse kirjaniku ja ajakirjaniku, tulihingelise romantiku Théophile Gautier’ (1811-1872) loomingus on nii sümbolismi, dekadentsi kui ka modernismi sugemeid. Kuigi Gautier’ teoseid on raske liigitada kindla kirjandusvoolu alla, ühendab neid loosung, millele autor truuks jäi: „Kunst kunsti pärast.“ Ammutanud inspiratsiooni E. T. A. Hoffmanni lugudest, kirjutas ta rea lühijutte, mida nimetas oma eeskuju järgi fantastilisteks. „Klassikaliste lugude“ sarja väljaanne sisaldab muu hulgas järgmisi jutte: „Öö Kleopatraga“, „Muumia jalg“, Kuldkett“ ja „Tuhande teine öö“.