Книги, похожие на «Mika Keränen, Fantoomrattur»

Asjad, mis teiste jaoks olid loomulikud, on Kerttily jaoks tohutud eneseületused: kehalise tunni eel riiete vahetamine, koolis vetsu kasutamine… Ja rääkimine. Kerttily varjab end vaikuse taha. Kuid ema mõistatuslik hukkumine sunnib tüdruku tegutsema. Üksi. Sest ta ei tea, keda usaldada või kes valetab ja varjab. Abi on aga lähemal, kui ta loota oskaks, ja inimesi, kellele tänulik olla, rohkem, kui ta arvanud oli.Lille Roometsa debüütromaan „Üks väike valge tuvi“ võitis kirjastuse Tänapäev 2018. aasta noorteromaanide võistlusel esikoha.

Miljon punkti sellele hingematvalt kaunile romaanile! – GoodreadsEmily Henry „Miljon Juunit” on lüüriline lugu, mis kompab maagilise realismi piire ning viib lugeja eriskummalisse maailma, mis on meie maailmaga palju sarnasem, kui pealtnäha paistab. Kahe vaenujalal oleva perekonna loo kaudu jutustab Henry meile mälu ja mälestuste suhtelisusest, sõprusest ja ustavusest, ning sellest, kuidas vahel võib tõde osutuda petlikuks ja võimatu võimalikuks. See suurepärane romaan on nagu „Romeo ja Julia” ning „Sada aastat üksildust” ühes raamatus – lugu kahe vaenujalal perekonna võsukestest, kes teineteisesse armuvad, kui üritavad paljastada tõde kummalise maagia ja hirmsa needuse kohta, mis nende perekondi juba mitmendat põlve kimbutab.O’Donnellitel ja Angertitel on nende kodulinnas Five Fingersis müütiline kuulsus. Ometi ei seleta ükski linnas ringlevatest lugudest seda, millest sajandivanune vaen kahe perekonna vahel alguse sai.Kogu oma teadliku elu on Jack „June” O’Donnell pidanud järgima vaid üht reeglit: hoia eemale Angertitest. Jutul lõpp. Ta pole kordagi mõelnud, miks tema kadunud isa Angerteid nii väga vihkas. Aga kui Saul Angert pärast kolme salapärast eemalveedetud aastat koju naaseb, ei õnnestu June’il teda kuidagi vältida. Ning peagi avastab June, et ei vihkagi seda sarkastilist poissi nii palju nagu peaks.June lööb kahtlema kõiges, mida siiani oma perekonna ja jumaldatud isa kohta teadis, ning ta peab otsustama, kas temal – ja kõigil teistel enne teda elanud O’Donnellitel – on viimaks kätte jõudnud aeg minevikust lahti lasta.„See raamat on kui sädelev kalliskivi, mille poeetiline keel ja erakordne jutuvestmisoskus liigutasid mind südame põhjani.” – BuzzFeed„Tõeline kingitus lugejate kujutlusvõimele…” – Booklist„See lugu jääb teid kummitama nagu sulgjas vaim, hõljudes teiega kaasa veel kaua pärast raamatu käest panemist.” – Moïra Fowley-Doyle„[June’i] side tema lahkunud isaga, eriti tema püüe säilitada isa mälestust ja pärandit, üritades samas leida ka omaenda teed, on imekaunilt kirja pandud. Henry kirjutamisstiil on külluslik ja tabab hingekeeli, see lisab mõõdet juba niigi dünaamilisele loole.” – Publisher’s Weekly„Väga originaalne ja samas südant lõhestav… olge valmis poetama paar pisarat.” – RT Book Reviews„Henry võtab Shakespeare’i tragöödia Romeost ja Juliast ning muudab selle tänapäevaseks armastuslooks, kus ei puudu ka omapärane kummituslik element… Täiuslik valik neile noortele, kes otsivad raamatutest romantikat, sõprust ja maagiat.” – School Library Journal„Romaani peamine teema on üdini realistlik, tuletades lugejale meelde, et mälu on üks keeruline asi ja suur osa meie identiteedist kujuneb just nende suurte ja väikeste lugude mõjul, mida iseendale räägime.” – BCCB„Üleloomulik ja liigutav lugu sellest, kuidas lein võib mälestusi muuta ning kuidas meist maha jääv pärand koosneb tihti vaid hetkedest ja südametuksetest. Henry kirjutamisstiil on nagu nuga öös – ootamatu ja terav.” – Roshani Chokshi„„Miljon Juunit” on peenekoeline, kummaline, ekstaatiline ja lummav. Emily Henry stiili puhas poeesia ja originaalsus ei võta teid hingetuks – te annate oma hinge ära vabatahtlikult.” – Jeff Zentner

Jutustus lihtsa sadamapoisi unistuse – saada meremeheks – täitumise esimestest laevapoisi aastatest. Seiklustest ja hallist argipäevast mis viivad nimitegelase kaugetele ookeanitele ning mis alati ei olegi nii romantilised vaid vahel suisa karmid või kurvad.Järg raamatule «Kulbu sadamas».

Needusest moonutatud näoga noor naine Lana oli Torrenisse tulles lootnud õhinal oma silmaga näha kuningriigi müstilisi olevusi ning maagia praktiseerimist. Ta sai paraku rohkem kui oli eales karta osanud, mis tähendas, et ellujäämise nimel võitles ta nüüd nii inimeste eelarvamuste kui iseenda süveneva depressiooniga.Kui tema tee ristus tagaotsitava Rownov Tristesiga, pakkus viimane talle ajutist peavarju väikeses räämas majakeses keset metsi, eelduselt et naine nõustub mehe ja ühe upsaka neiu, Bethany, asukohta mitte reetma. Meeleheitel naine sõlmib kokkuleppe, aga see tõmbab teda ennast ootamatult kaasa afääri Torreni kroonprintsessi kadumisega ja sõja puhkemise ohuga naaberriigist Swilundist. Nagu naine poleks piisavalt ebamugavas olukorras, et Lana armub majaperemees Rownovi, siis pärast peaaegu surmavat õnnetust Necroni võlumetsas, ootab Lanat ees maagiline muundumine, mis annab tõuke täiesti uuele sündmuste ahelale ja identiteedi tekkimisele.

„Tukastame hommikuni,” ütleb Ardo ja kustutab tule. „Ma magan siis sinu kõrval. Kui sind muidugi ei häiri, et ma norskan.”Ent nad uinuvad päriselt alles vastu hommikut. Riided on voodi ees hunnikus maas. Rebeka teksade peal vedelevad Ardo aluspüksid, sealsamas on Rebeka pluus ja Ardo raske metallist püksirihm. Rebeka tajub, et ta hääl kõlab pimedas toas veidralt kumedana.„Ma ei tea, ma olen natuke noor nagu.”„Proovi aru saada, mina vaatan sind mehe pilguga.”„Sa oledki must kümme aastat vanem.”„Jah, ja tahan sind hirmsasti!”„Ma pole nagu valmis. Ma peaksin ka nagu päriselt tahtma.”„Jah, sul on õigus. Täiesti. A’ mis klassi sa lõpetad?”„Üheksanda.”Rebeka on oma klassi veidrik. Ta jälestab kooli, tuiab vabal ajal sõbrannadega vanalinnas ning kulutab kogu taskuraha kassettidele, raamatutele ja odavale veinile. Rebeka otsib ka armastust ning leiabki selle. Tõsi, armastus pole selline, nagu ta arvab, ega tule sealt, kust ta seda ootab. Aasta on 1998, alkoholi saab putkast kätte ööpäevaringselt ning tutvusi sõlmitakse trollipeatuses.„(Mitte just) armastuslugu” on Brigitta Davidjantsi (snd 1983) debüütromaan. See on kohustuslik raamat tänastele tüdrukutele, aga ka kõige neile, kelle tütarlapseiga jäi pöörastesse üheksakümnendatesse.