Книги, похожие на «Frank J. Kinslow, Eufooriatunne!»

„Meile on terveks eluks antud kasutada üksainus keha ja ometi pole suuremal osal meist sisuliselt aimugi, kuidas see toimib ja mis selles toimub. Selle raamatu eesmärk on saada sotti ühest erakordsest kaadervärgist – inimesest.“Menuraamatuks osutunud ja auhindu võitnud „Kõiksuse lühiajalooga“ saavutas Bill Bryson midagi esmapilgul võimatut, muutes maailma toimemehhanismide taga peituva teaduse miljonite inimeste jaoks nii arusaadavaks kui ka meelelahutuslikuks.Nüüd keskendab ta oma tähelepanu inimkeha, selle toimimise ja iseenese tervendamise tähelepanuväärse võime tutvustamisele. Erakordseid fakte ja hämmastavaid lugusid täis „Inimkeha. Kasutusjuhend asukale“ on geniaalne ja pööraselt vaimukas katse mõista meie füüsilise ja neuroloogilise toimimise imet.„Kõiksuse lühiajaloo“ suurepärane jätkulugu paneb lugeja imetlema seda, kes me oleme, ning ikka ja jälle omaenda olemasolu imetabasuse üle hämmastust tundma.„Ma sain teada, et me kujutame endast midagi oodatust oluliselt keerulisemat ja imelisemat, tihtipeale ka palju salapärasemat. Ausõna, tegelikult pole olemas imelisemat lugu kui lugu meist endist.“Bill Bryson sündis 1951. aastal USA-s Iowas Des Moines’is. Tema sulest on ilmunud menuraamatud „Ülestähendusi väikeselt saarelt“ (1996, e k 2018), „Jalutuskäik metsas“ (1998, e k ilmub 2020), „Ringkäik kodumajas“ (2010, e k 2011) ja „Üks suvi“ (2013, e k 2016). Raamatu „Ülestähendusi väikeselt saarelt“ hääletasid britid parimaks Suurbritanniat kirjeldavaks raamatuks. Tema „Kõiksuse lühiajalugu“ (2003, e k 2017) võitis Aventise ja Descartes’i auhinna ning oli Ühendkuningriigis kümnendi kõige enam müünud aimekirjandusteos.Aastatel 2005–2011 oli Bill Bryson Durhami ülikooli kantsler. Ta on Briti Kuningliku Seltsi auliige ja elab Inglismaal.

Alates möödunud sajandi keskpaigast peetakse oluliseks tervisenäitajaks vere väikest kolesteroolisisaldust. Kolesteroolile keskendudes andsid teadlased meile uue toitumissoovituse: vähendage rasva tarbimist. Vähem rasva toidus tähendab vähem rasva organismis. Ent inimkonna areng annab tunnistust vastupidisest. Paljudes maailma riikides möllab rasvumis- ja diabeediepideemia.Teadusajakirjanik Ann Fernholm vaatleb toitumissoovituste tagapõhja ja viimastel aastatel Rootsis peetud rasvateemalist diskussiooni. Ta osutab, et organism ei ole sugugi nii lihtne masinavärk, nagu teadlased kunagi oletasid: vererasvu ei nihuta paigast mitte ainult rasv, vaid ka suhkur ja muud süsivesikud.Inimkond ei ole iial söönud nii palju suhkrut kui praegu. Raamat näitab, kuidas võivad kiired süsivesikud mõjutada kõike alates vastsündinu kehakaalust kuni selleni, millal algab puberteet, rasestumise tõenäosusest vähki haigestumise riskini. Täiskasvanutel soodustab „magus veri“ veresoonte lupjumist ja dementsuse väljakujunemist. Organismis tekib põletik ja veresooned ummistuvad.Raamat maalib avara ja asjatundliku pildi sellest, kuidas mõjutab toit meie tervist.Molekulaarset biotehnoloogiat õppinud Ann Fernholm töötab ajakirjanikuna. Ta on teinud kaastööd Dagens Nyheterile, Svenska Dagbladetile, Fokusele ning Forskning & Framstegile. 2010. aastal nimetati ta aasta teadusajakirjanikuks päikesekaitsekreemist tehtud uuringu eest. 2011. aastal tegi ta Rootsi televisiooni teadussaatele „Vetenskapens värld“ palju vastukaja tekitanud reportaaži diabeetikute toitumisest.

On levinud eksiarvamus, et hea tervise ja füüsilise vormi saavutamiseks tuleb vältida rasva. Tunnustatud saksa toitumisnõustaja Dr Anne Fleck tutvustab raamatus teaduslikke uurimusi, mis kinnitavad, et rasvade õige kasutamine on tervislik ja võib isegi teatud krooniliste haigustega seotud kaebusi vähendada. Raamatus selgitatakse, millest on mitmed valearusaamad alguse saanud ning kuidas peaksime selles valguses oma toitumist reguleerima.

Hiiumaal Kärdla linnas asub kahekordne hall maja, saun-võõrastemaja. Neljakümne aasta vältel oli see koht, kus hiidlased said pesta ihu ja puhastada hinge. Lähiajaloo mäletamiseks püüdsin enam-vähem reaalselt kirjutada seal toimunust. Lisaks linnasaunas toimunule sai kirja pandud ka olukord saunadest Hiiumaal. Lugejat ei tohiks segada, et kirjutatud on peamiselt Hiiumaa saunadest. Samasugust suhtumist sauna võib leida igas Eestimaa nurgas. Seda raamatut lugedes võib mõnelgi mehel tekkida igatsus oma sauna järele. Siit ei leia õpetust, kuidas sauna ehitada – selleks on teised raamatud. Minu poolt oleks ainult üks õpetus: vaadake kõiki saunasid ja siis otsustage ise, millist soovite. Peale teist kütmist olete veendunud, et see tuli parim. Niikaua, kuni suitsevad Eestimaal saunade korstnad, elab ka eestlane, tema visadus ja huumor. Hüva leili! Raamatu autori Agu Takise esikromaan „Härrana sündinud“ ilmus 2011. aastal ning üsna pea tuli sellele tehe ka teine trükk. Käesolevas raamatus süveneb autor saunakultuuri laiemalt ning räägib erinevatest saunadest sõjaväes, saunaskäikudest parteibossidega või soomlastega. Ja seda kõike läbi mõnusa Hiiu huumori.