Книги, похожие на «Antonio D’Alfonso, Etnilisuse kaitseks»

“Inglite ilm” on konfutsiuslikult esitatud filosoofiline mõttepalmik, mis arutleb humoorikal viisil elu oluliste küsimuste üle. Raamatus esitatu on küll sisult sügav aga esitluslaad aitab vältida loetu rusuvalt tõsiseks muutumist. Lugedes saab kaasa mõtelda näiteks seesugustele arutlustele: mis on jumalik või inimlik, kes on üldse Jumal, miks on elu nagu ta on ja mis on kõige selle mõte ning palju muudki. Nende kaante vahelt võime leida vastuseid või ka vajalikke algeid mõtluse innustuseks. Selleks võib raamatu avada ükskõik milliselt lehelt. Siiski alustades algusest, võime osa saada omapärase dünaamikaga tervikust, mis jõuab lõpuni just õiges kohas, et jätkata oma lõputut ringkäiku.Kokkuvõtvalt võiks osundada üht raamatus leiduvat mõtet: Kord küsis Aadam Jumalalt: «Ma tunnen, et siin Eedeni aias on mingi saladus.» «See on selleks, et Eedenist saaks mõelda igavesti,» naeratas Jumal.Sissejuhatuseks võite oma meeli ergutada jägmiste raamatust leiduvate mõtete tuules: Kord ütles Aadam Eevale: „Jumalat vaadelda on huvitav.“ „Sa pöörad mulle liiga vähe tähelepanu,“ vastas Eeva.*Kord ütles üks dinosaurus teisele: „Süüa tähendab elada.“„Kas me sööme igavesti?“ küsis teine.*Kord väljendas esimene ingel mõtet: «Kes Jumalale vastu hakkab, sellele meeldib temaenda tühisus, mis avaldub oma suuruse tajus.»*Kord Eedeni aias üks ingel väljendas mõtet: «Kui maailma ilmuvad naljad, on sel lõpp.»"Selgita seda meile!" palusid teised inglid."Nali sünnib siis, kui tarkus asub hävitama iseennast."Teoloog ja hingehoidjaNaatan Haamer

Ehkki Juhan Luigast (1873–1927) veel kümmekond aastat tagasi õieti midagi teada ei tohtinud ega eriti teatudki, ei tarvitse see nimi täna enam tutvustamist. Küsides, kes oli Juhan Luiga, ütleb Hando Runnel seda eesti vaimumaailma töökat ja mõtlevat hiiglast “piiritleda” püüdes: “Ta oli närviarst, poliitik, filosoof, psühholoog, ajaloouurija, kunstiarvustaja, kirjanik, ajakirjanik ja esteet.” Esimene Juhan Luiga artiklite kahest köitest, mis jaguneb tsükleiks “Mäss ja meelehaigus”, “Põhjavaim”, “Ilmutus ilus ja rõõmus” ja “Igatsus surra ja elada”, koondab kirjatöid alates aastast 1900 Eesti Vabariigi rajamiseni välja. Käesoleva teosega alustas Ilmamaa oma suursarja “Eesti mõttelugu”, mille juhatabki lähemalt sisse sarja eessõna “Alustuseks”.

Jaan Kaplinski mahukas esseekogumik, mis sisaldab enam kui 30 aasta jooksul kirjutatut.

Enne 1919. aastat kehtinud argumentatsioon, mis põhines keskuse ja perifeeria vahelisel suhtel, ei ole enam mõeldav. Suurte paradigmade väärtuse langemise teiseks vaatuseks oli Teine maailmasõda. Ning kolmandaks vaatuseks 1989. aasta. Varjunditest tulvil kategooriate suures segadikus ei ole traditsioonilist argumentatsiooni juhtinud mõttetegevus, mis põhines sisse- ja välja-arvamisel, üksnes kahe valiku vahelisel either/or-il, enam võimalik.

Kuigi Jaan Kaplinski uue raamatu mõtted on saanud oma impulsi autori reisist Ameerikasse, ei ole tegemist niivõrd reisiraamatu, kuivõrd omamoodi ilukirjandusliku esseistikaga, mis vabas, kuid vägagi intrigeerivas vormis käsitleb kõige erinevamaid globaalse ulatusega teemasid. Loomulikult ei ole USA Kaplinski jaoks mingi imetlusobjekt, kuid autori hoiak pole mitte mahategevalt, vaid mõtlemapanevalt kriitiline. Ja seda mitte ainult globaalsetes, vaid ka kohalikes asjades.