Книги, похожие на «Mari Järve, Esimene aasta»

Kalle Klandorf: “Palgasõdur. Stockholmi ensüüm” avab immigrantide ja terrorismi seoseid.Endine kriminaalpolitseinik, eriteenistuse juht ja Tallinna abilinnapea Kalle Klandorf ja kaasautori Andreas E. Jakobi sulest on ilmunud põnevusromaanide sarja „Palgasõdur“ viies osa nimega „Stockholmi ensüüm“. Seitsmeaastane immigrant Abdul, kelle isa suri kohaliku politseiniku südametuse tõttu, plaanib aastakümneid hiljem isale antud lubaduse ellu viia ja pühkida talle valusaid mälestusi tekitav paik maailmakaardilt.Raamatu sündmustik areneb selle sajandi esimesel kümnendil Stockholmis ja Pärnus.Tänapäeva Rootsi suurlinnade slummides toimuv meenutab kohati Eestit 90-ndatel aastatel. Iga hetk kärgatavat pommi täidavad kultuuride erinevused, eri usundid, erinev arusaam maailmakorraldusest ja õiglusest. Ühel hetkel see pomm plahvatab, aga tegelikult on keegi, kes kogu seda mängu juhib ja otsustab, millal on õige aeg nupule vajutada. Halliks kardinaliks ongi mees, kes kasvas üles valu ja kättemaksuihaga.Raamatus põimuvad omavahel kaasaegne teadus, kõrgtehnoloogilised relvad aga ka inimlikud tunded kättemaksuihast armastuseni. „Juhuslikul kombel, kui mõelda mõned kuud tagasi lahvatanud haiguspuhangule Hiinas, on meie raamatu üheks tegelaseks raku- ja molekulaarbioloogia praktikant Henrik, kes vaid head soovides töötab välja ravimiks mõeldud aine. See aine reageerib inimese nahaensüümile ja jõuab pindmiste kapillaaride kaudu vereringesse. Kui taolist ravimit aga veidi muuta, võib palju pahandust juhtuda,“ räägib Klandorf.Autorid pühendasid uue raamatu kõigile terrorismivastases võitluses osalenutele ja hukkunutele.2010. aastal ilmus Kalle Klandorfil kahasse Anneli Ammasega raamat «Kalle Klandorf. Jälitaja ja jälitatav». 2013. aastal ilmus “Palgasõdur“ sarja esimene raamat «Palgasõdur. Üksik hunt», 2015. aastal „Palgasõdur. Kassi-Hiire mäng“, 2017. aastal „Palgasõdur. Jaht tuumakohvritele“ning 2019. aastal „Palgasõdur. Agent vastu tahtmist“. 2018. aastal ilmusid „Palgasõduri“ 1. ja 2. osa ka vene keeles.

Tavaliselt vaikne Soodevahe on suve jooksul üllatavalt populaarseks muutunud. Pikalt kestnud ilusad ilmad meelitavad inimesi loodusesse: ühed lihtsalt matkavad või panevad ujumiskohas peo püsti, teised peavad fotojahti, käivad marjul ja seenel, püüavad kala, teevad trenni ning jooksutavad koeri. Ent on ka praktilisemaid tegevusi – kohalik talumees müttab traktoriga ringi ja haagiselamus suvitav tallinlane valvab püssiga suurt kartulipõldu.Aga miks kunagised Soodevahe elanikud oma taluvaremete juurde tulevad? Kas neid on tabanud nostalgialaine, et raiesmikuks raadatud metsa ühiselt taga nutta? Või tahavad vanad arved klaarimist?Kui laupäeva õhtul kõlavad lasud ja voolab veri, ilmuvad kohale raamatust „Jaanituli Käopesas” juba tuttavad kriminaalpolitsei uurijad Marko Tammik ja Piret Velliste, kes peavad asjasse selgust ooma. Nagu elus sageli, peituvad kurbmängu põhjused minevikus.Eet Tuule on varem avaldanud üheksa raamatut: „Trompetid udus” (2014), „Tagalaane valitsejad” ja „Poisike rukkis” (2015), „Sundsuvitaja” (2016), „Juured ja võrsed” ning „Keset ilu ja valu” (2017), „Eraku eksitus”, „Jaanituli Käopesas” ja „Metsatalu saladused” (2018).

See lugu on nähtud läbi kolme õe-venna (10, 13 ja 15 a) silmade. Maal, Eestis, Tallinnas on nad põgenikud ja loo alguses lahkuvad siit – ühte teise maailma. Nende peres on täiskasvanutel erilised võimed ja neilgi on lootust sellisteks saada. Neid kutsutakse nõidadeks.See ei ole tüüpiline fantaasiasaaga, kus kõrgest soost ja ülivõimetega juveniil kogu maailmale ära teeb. Selles loos ei ole lihtsaid probleeme ja vastuseid. Peategelastel ei tule kõik mängeldes välja ja loo lõpus on nad peamiselt natuke vanemad, tõsisemad ja mõne kogemuse võrra rikkamad. See on lugu inimeseks olemisest, kui sul on mingid haruldased võimed. See on lugu valikutest ja vastutuseks, mis eriliseks olemisega kaasas käib.Thor Peterson on pseudonüüm. Autor ei ole algaja, ta on kirjutanud päris palju ja mitte ainult ilukirjandust. Ta hakkas kirjutama seda lugu oma tütrele, kui too oli 12. Tütar on vahepeal 24 saanud. Lähedased ei tahtnud mitte rahul olla sellega, et juba tehtu igaveseks sahtlisse jääb, sest sellest saab paljudele kordamineva romaani. Autori eesmärk pole kunagi olnud mingi müstifikatsioon autori isikuga, ta soovib vaid, et seda loetaks puhtalt lehelt ja lugemist ei segaks tema senise loominguga seotud ootused.