Книги, похожие на «Erik Tohvri, Elupõletajad»

Jutukogus on lugusid absurdikast etnohuumorist kuni fantaasia jateadusliku fantastikani. Salapärased paharetid kõnnivad linnatänavail jaröövivad inimestelt nägusid. Külanõid joodab pahaaimavatele külalistele jaiseendale sisse nõiajooki, mis toob kaasa ootamatuid tagajärgi. Igatsuselinnudneelavad inimesi, näkid varastavad suplejailt kehaosi ja toimub palju muud.Merca on Vanemuise näitleja, kirjanik, eesti esimene naispunkar. Avaldanudluulekogusid ja raamatu „Mees“.Raamat on eesti ja inglise keeles.

Varalahkunud andeka naiskirjaniku Helga Pärli-Sillaotsa (1912 – 1939) romaan “Tee viib järveni” ilmus esmatrükis 1940.a ja on tänaseks muutunud bibliofiilseks harulduseks. Autori sõnutsi olnud selle kirjutamise tõukeks unenägu, milles kõlanud tulevase romaani pealkiri; lisaks on selles ka muljeid ja elupilte kirjaniku suvitussuvest järvedekaunis Rõuges. Muus on tegu fantaasiaga. Noor, edukast lauljannakarjäärist unistav Hele Karste saabub koos eaka abikaasaga vaiksesse alevikku suvitama. Kohtudes seal aga oma kooliaja sümpaatiaga, kes kandideerib kohaliku kiriku pastori kohale, elab naine mõne lühikese päeva jooksul läbi tundetulva ja jõuab endas uuele selgusele.

Minu töö – see on minu jaoks kõik! Vähemalt nii mõtles noor andekas advokaat Frederica, kelle enesekindla ärinaise maski taga oli peidus sootuks teistsugune naine – uje, haavatav ja armastust ihalev. Kohtumine Damieniga pani aga tema enesekindluse kahtluse alla ning sundis seni kõigutamatuna tundunud väärtushinnangud üle vaatama. Tõepoolest, palju ei puudunud, et ohjeldamatu soov iseseisvus säilitada oleks saanud saatuslikuks armastuse, naise jaoks võib-olla ainukese tõelise väärtuse leidmisel.

Romaani tegevus leiab aset pärisorjuse viimasel aastakümnel Süda-Eestis, Laiusel – unustatud kuningalinnas, kus mitu võimu oli kunagi oma kanda kinnitanud. Selle rahvalik-nõialiku loo keskseks tegelaseks on paljulapselise pere ema, kõrtsinaine Gerdruta, kes on oma nutikuse ja tahtejõuga kindlustanud arvestatava elujärje nii endale kui oma lastele, kes kõik tegutsevad mõisas või selle lähikonnas. Heal järjel peenemat maarahvast kiusavad aina magusamad unelmad, mida tahavad teoks teha ka Gerdruta pojad, jättes seejuures arvestamata oma ligimeste huvid. Aegapidi hiilib Gerdrutat kummitama minevik, see, mida ta on valesti teinud või keda kõrvale heitnud. Ühes minevikuga saabuvad Laiusele tegelased, kes tuletavad meelde möödunut ja panevad unistama tulevikust. Kõik muutub äkitselt, kui…Tugeva rahvusliku koloriidiga, arvult 16ndasse romaani on autor põiminud pärimusi ja rahvajutte ning sedagi, mis Laiuse kohta ehk laiemalt teadmata.