Книги, похожие на «Jana Maasik, Enne lõppu»

Kõik armastavad superkangelasi – nad lahendavad probleeme ja teevad inimesed õnnelikuks. See on hea, sest minu ema vajab tröösti.Adam Butters on alati teadnud, et ta on adopteeritud. Ent kui ta kuuleb juhtumisi pealt, kuidas vanemad uuest beebist räägivad, hakkab ta arvama, et kodus ei jätku talle enam ruumi.Ta otsustab üles otsida oma pärisema, sest kui tal õnnestub talle näidata, et on superkangelane, võtab ema ta kindla peale tagasi.Adami katsed tõestada, et ta on superkangelane, lõppevad kohutavalt naljakalt. Kuid kui ta oma pärisema üles leiab, ei lähe miski nii nagu plaanitud.Aga võib-olla ei peagi olema super, et olla kangelane. Võib-olla ei peagi olema superkangelane, et sind armastataks. Lara Williamsoni sulest on eesti keeles ilmunud südamlik lasteraamat „Poiss, kes seilas tugitoolis üle ookeani” (Varrak 2016, tlk Tiina Viil), mis pälvis Eesti Lastekaitse Liidu konkursil hea lasteraamatu tiitli.

TÕDE TEEB VABAKS!Tuleb kiirustada! Raamatukogu kaitse on nõrgenenud ja must nõid sõlmib õudusunenägude kuningannaga eluohtliku kokkuleppe! Estrid satub Luupainaja võimu alla. Ainult kaarnasoost vennad Alrik ja Viggo suudavad päästa Estridi ning kogu Mariefredi. Ent unemaailma tungimisega kaasneb väga suur oht …„Luupainaja” on PAX-i sarja 9. raamat.„I ♥ PAX! Ma suren, kui te PAX-i sarja kirjutamise lõpetate!”OLLE, 8,5 a.„Mõnikord on põnevus peaaegu väljakannatamatu”– AJALEHT SVENSKLÄRAREN LENA KJERSÉN EDMAN

Gallagheri Akadeemia väidab end olevat tütarlastekooli geeniustele. Tegelikkuses tähendab selles koolis kehaline kasvatus süvenemist võitluskunstide peenematesse saladustesse, reaalained annavad ülevaate moodsamatest keemiasõja trendidest ja kodutööde hulka kuulub salakoodide murdmine. –Cammie Morgan leidis imelise poiss-sõbra Joshi, kuid sunniti temast loobuma. Süda murtud, ei ihka ta nüüd muud kui uut rahulikku semestrit. See on muidugi tühi lootus, kui sa pärined auväärsest luurajate suguvõsast ja käid erakordsetele tüdrukutele mõeldud spioonikoolis.Cammie püüab kangesti olla tavaline tüdruk, kuid ohtlik elu ei jäta teda maha. Koos sõpradega avastab ta, et kool valmistub võõrustama imelikke külalisi, kel koodnimeks Mustsarv. Ja siis süüdistatakse just teda kõigi kooli saladuste tõsisesse ohtu seadmises. Et tõde lagedale tirida ja Cammie süüst puhtaks pesta, ronivad tema ja ta sõbrad õige pea kooli salakoridorides ja jälitavad kõike ning kõiki. Ehkki nad on treenitud spioonid, on vastased seekord nutikamad (ja nunnumad) ning panused kõrgemad – nii kooli saatuses kui ka Cammie südames.PABERRAAMAT SOODUSHINNAGA

Pym Petterson on 11 aastat vana, tal on isa ja ema ja kaksikutest õde-venda Sigmund ja Sanna. Pym (mis kummaline nimi!) tunneb huvi veidrate faktide vastu, temaga juhtub alati midagi, ja tema seltsis ei hakka kunagi igav.Tuntud Norra kirjaniku Heidi Linde humoorika raamatusarja esimeses osas saab Pym ülesandeks kirjutada tõestisündinud loo oma perekonnast. Kuid Pymil ei tule ühtegi head mõtet pähe. Sest tema perekond on ju nii…ÄPARDUNUD!

Parijõe jutukogumik hallist külaelust lapse silmade läbi koos väikese inimese rõõmude ja muredega, omamoodi maailmaavastamiste, õnnestumiste ja ka esimeste pettumuste lood kui sirgutakse ja kasvatakse tehes harjutusi iseseivaks eluks.Kogu sisaldab jutte: Jaksu moonaküla, Vanaviisi-jutud, Jüripäev, Kalle Kusti, Vilu Jaan ja Kure Kaarel karjas, Esimesed napsid, Kättemaks, Siberisse, Mätliku Joosep.[…]Viimati kohmas Mätliku Joosep küsida, poolhäbenedes ja kartlikult:„Kas seal Siberis ka vareseid on ja varblasi…? Seda tahtsin küsida.”Kalle Kusti täiendas küsimust omalt poolt:„Ja kas puud on samasugused nagu siingi, või on kuidagi teistmoodi… võõramaa puud, nagu kasvuhoones?”„Ha,” naeris Peeter. „Vaata, mis nemad ei taha. Aga tõepoolest ei mäleta, kas nägin seal varest ja varblast… mitte ei tule meelde. Naljakas, kuidas ma seda ei pannud tähele. Aga puid on samasuguseid kui meilgi, on ka teistsuguseid, kuid puu ikka puu.”[…]