Книги, похожие на «Ketlin Priilinn, Enne kui on hilja»

Mia Haas kasutas esimest võimalust, et põgeneda oma Põhja-Dakotas asuvast kodulinnast, kuid nüüd sunnivad uudised õpetajana töötava kaksikvenna kadumisest teda koju naasma. Lucas Haas, keda kunagi peeti väikelinna tulevikulootuseks, kadus samal päeval, kui jõest tõmmati välja ühe tema õpilase surnukeha. Meedia kujutab Lucast kui mõrvarit ning kuulujutud tema ja surnud tüdruku armuloost sunnivad Miat meeleheitlikult uut kahtlusalust otsima. Ja kogu selle aja mõlgub Mia peas üksainus mõte: kui Lucas on süütu, miks ta siis põgenes? Nende ühise keerulise minevikuga maadlev Mia alustab omal käel jubeda mõrva uurimist ning paljastab saladusi, mis võiksid Lucase süüst päästa – või ta hoopis surma saata. Väikelinnas, kus kõigi saatused on omavahel põimunud, on Mia sunnitud vaatama näkku omaenda deemonitele, sattudes seeläbi otse mõrvari sihikule. „Ma leian su üles” on haruldane raamat – südikas, puudutav ja oskuslikult üles ehitatud psühholoogiline põnevik. Sherri Smith on eelnevalt kirjutanud kaks ajaloolist romaani. Kui ta ei kirjuta, veedab ta meelsasti aega oma pere ja kahe varjupaigast päästetud koeraga ning restaureerib vana mööblit, mis muidu satuks prügimäele. Ta elab Canadas Winnipegis, kus pikad külmad talved tema hämaramat poolt toidavad. „Ma leian su üles” on tema esimene põnevik. „Ma leian su üles” on nutikas ja erakordne romaan ühe naise meeleheitlikest püüdlustest leida oma kaksikvend, mis mu juba esimesest leheküljest endasse haaras ning mille sünge ja keerdkäike täis sündmustik ühes väikelinnaga, mis on romaanis täiesti omaette tegelane, hoidis mind kuni lõpuni oma lummuses. Chevy Stevens, New York Timesi menuki „Still Missing” autor Selles pöördeid täis romaanis ei saa usaldada mitte kedagi, kui sümpaatne, ent mitte veatu peategelane annab endast kõik, et leida oma kadunud kaksikvend. Põnevik sunnib lugejat muudkui järgmist lehekülge keerama ning nuputamist jagub kuni vapustava lõpuni välja. Diane Chamberlain, USA Today menukite autor

Hea lugeja, sa uurid praegu raamatut, mille kohta võib-olla hakkavad levima kuuldused, et see on „otse elust maha kirjutatud”, et kõik juhtus täpipealt nii ja ei kuidagi teisiti. Autor ei kavatse eitada, et ta toetus osaliselt tegelikkusele, millele muule tal ikka on toetuda? Aga mis ta sellest tegelikkusest teeb, see võib osadele tunduda „tõde ja ilu”, osadele aga mingi arusaamatu jamps. Isegi kui paistab, et tegu on tõestisündinud juhtumustega Poola Rahvavabariigis, siis tegelikult püüdis autor kirjutada raamatut noorusest, auahnusest, ebaõnnestumistest, armastuse haavadest, laste saamisest ja kõigest sellest vahvast ja valusast, mis noorusega kaasas käib. Ja sellised asjad juhtuvad igal pool ja igal ajal.„Olgu jumal armuline süütalastele, kes alustavad oma elu! Noor inime, see on just nagu mägikits, külg ees peab ta ronima mööda elu püstloodis nõlvu, üles, üles, kõrgele, sinna, kust on vaade kogu maale, sinna, kus terendab viimane soolakas tarnatutt, kõige maitsvam kõikidest, sinna, kuhu pole roninud ühegi kitse jalg, maailm on kuri ja värviline: selle kurjuse võidavad nemad, uued inimesed, sest nemad jaksavad võidelda ja kui nemad enam ei jaksa, on nende kannule roninud järgmised põlved, järgmised lilitad ja adamid, oh, kas pole see maailm ikkagi targasti seatud…”*Lugesin seda lugu huviga. On ju igas eestlases peidus poolakas: Juhan Liiv oli Poola kuningas, Bruno Oja poola näitleja. Meenusid veel Marek Piegus, Pan Kleksi akadeemia ja kapten Kloss. Otse loomulikult tulid meelde ka Poola piraatkassetid, millest suurem osa küll vist valmistati Tallinnas. Mõneti on kirjanik Mudlum samasugune piraat – ta võtab pundi lihtsaid poolakaid ja teeb nendega, mida ise tahab. Väga lõbus!MART JUUR

Markii suudles neiut meisterlikult ja kirglikult."Homme," ütles ta, «viin ma teid oma maamajja. Seal olete te kaitstud ja mitte keegi ei sa teid enam solvata ega rünnata.» Aramintale tundus, nagu oleks jäine käsi tema südame ümbert kinni võtnud ja seda aeglaselt pigistanud. Hoolimata noorusest ja kogenematusest mõistis ta täielikult markii sõnade tähendust. «Kas te… palute mind…» alustas ta lauset, kuid ei suutnud lõpetada. «Ma pakun teile oma kaitset, Araminta. Te saate minu omaks ja me saame koos väga õnnelikuks.» alulise teadmisega, et markii soovis teda vaid oma armukeseks, põgenes Araminta häbistatult aiast.

Kuigi Alana oli otsustanud, et ta ei abiellu kunagi, teadis ta ühel joovastaval hetkel, kui vürst teda suudles, et see on mees, kellele ta pidanuks aegade algusest peale kuuluma.Kui nägus orb Alana nõustus teesklema teist inimest, minnes kaasa oma sõbranna leedi Charlotte’iga peole, mille korraldas võluv ja kurikuulus vürst Ivan Katinouski, ei aimanud ta, kuidas tema mineviku saladused hakkavad mõjutama ta tulevikku.