Книги, похожие на «Enn Vetemaa, Tulnuk»

Tõeline maiuspala Skandinaavia krimikirjanduse fännidele!Naine, kes haub kättemaksu truudusetule abikaasale. Kolmkümmend aastat tagasi salapärastel asjaoludel kadunud noor neiu. Ideaalne perekond, kelle elu paiskab segi ammu kadunuks jäänud poja ootamatu väljailmumine.„Intrigos” on ühtede kaante vahel viis krimilugu, mis pole seni eesti keeles ilmunud. Lugusid ühendavad teemad on põgenemine, süütunne, kättemaks ning lunastus ja saladused, mis päevavalgele tulevad.„Intrigo” tegevus toimub väljamõeldud Maardami linnas ja selle ümbruses. Varem on eesti keeles ilmunud „Mirabilia” sarjas seitse Nesseri kriminaallugu, mille tegevuspaik on samuti Maardam. Håkan Nesser on pälvinud mitu Rootsi krimikirjanduse auhinda, samuti Taani Palle Rosenkrantzi romaaniauhinna ja Põhjamaade krimikirjanduse Klaasist Võtme.Millenniumi-triloogia lavastaja Daniel Alfredson on „Intrigo” põhjal lavastatud kolm mängufilmi, milles teiste seas mängivad ka Ben Kingsley ja Tuva Novotny. Filmid jõuavad ekraanile 2018. aasta sügisel.

Mary on pikka aega varjanud saladust. Nelikümmend aastat tagasi tegi ta otsuse, mis muutis tema maailma igaveseks, aga ka tema lähedase elukäiku.Beth otsib vastuseid. Ta pole kunagi oma päritolu teadnud, kuid nüüd on tal vaja tõde, et päästa oma haige lapse elu. Kui Beth leiab ema asjade seast ühe kulunud ajaleheväljalõike, mõistab ta, et tema poja tulevik sõltub tema enese minevikust. Ta peab minema kõige algusesse, et paljastada … saladus.„Saladus” on inglise kirjaniku Kathryn Hughesi teine romaan. 2019. aasta alguses ilmus Varraku ajaviiteromaanide sarjas tema ülimenukas debüütromaan „Kiri”.

Esimest korda kohtame me seda pikka ja pisut vibalikku kahupäist noormeest hetkel, kui ta on just vajutamas ühe neljakorruselise, kahe maailmasõja vahel ehitatud kivimaja altukse kellanupule. See liigutus muudab täielikult tema elu, aga ta ei tea seda veel, ehkki käitub, justkui teaks: ta on kätt välja sirutades vajunud mõttesse ja näib, nagu kaaluks ta, kas ikka helistada või mitte.

Peeter Urmi esikromaan linnahaigla kirurgiaosakonna juhatajast, kelle ellu murrab haigus. […]„Ma ei taha surra,” sosistas ta enda ette.Ma pole kunagi olnud argpüks, aga ma ei taha surra. Errok seisis nii mitu minutit, kühmus ja vana oma mures. Sõrmed lõtvusid aegamisi ning põrandale kukkus kokkumuljutud paberinutsak. Ta vaatas seda imestunult, tõstis siis rahulikult üles ja viskas tuhatoosi. Ta ei tundnud mingit kahetsust. Korraks oli ta uuesti lootnud, surudes hirmu kaugesse mälusoppi, valades hilinenud armastusse kogu oma elutahte. See oli lühike sööst teisele poole kuristikku. Pidi ta endale seepärast etteheiteid tegema? Nüüd on kõik jälle omal kohal ja viimane sild on põletatud.Ingrid andestab mulle, andestab ühes unustusega. Aga enne seda tunneb ta mulle kaasa. See juhtub hilissügisel, sügisel on kaastunde värvid.[…]