Найди свою следующую книгу
Впиши название любой понравившейся книги,
и посмотри, какие книги наиболее всего на нее похожи.

Книги, похожие на «Emma Karinsdotter, Tuhande tähe saar»

John Hickman
Kolm parimat sõpra – Seth, Karu ja Angelo – on väga löödud, kui neid ei valita uue kooli jalgpallimeeskonda. Õli valab tulle see, et teised poisid ja treener nimetavad neid ebaõnnestumise pärast üleolevalt friikideks. Kas poisid loobuvad tõepoolest oma unistusest või leiavad siiski võimaluse treenerile ja narrijatele vastupidist tõestada? Sünnib jalgpallivõistkond FC Friigid, mille mängijad kannavad seda nime uhkusega. Haarav ja lõbus jalgpallilugu räägib sõprusest, meeskonnavaimust ja lastest, kes ei osutu valituks.
Hindrek Rikand
Muinasjutud: Rahvavanema lapsed; Helmik; Püha mardikas; Vaenelaps, Kiisu ja pärlikee.
Annie M. G. Schmidt
Preili Miisu on varem olnud kass. Seepärast lööb ta endiselt vahel nurru, küünistab, müksib peaga ja armastab tibatillukesi linde. Vaatamata sellele, et nüüd on ta tavaline neiu, laulab ta siiski aeg-ajalt Miaumiau-laulu ja valdab vabalt kasside keelt. Viimasest on tema uuel sõbral Tibbel kõvasti kasu. Tibbe on ajakirjanik ja kasside pressiteenistuse kaudu jõuavad temani paljud salajased ja varjatud uudised. Sellest tekib ka paksu pahandust, kuid tänu Miisule ja tema rohketele kassidest sõpradele lõpeb kõik siiski hästi.Annie M. G. Schmidt (1911–1995) on enimloetud, armastatuim ja tuntuim lastekirjanik Hollandis. 1988. aastal anti talle Hans Christian Anderseni lastekirjandusauhind. Eesti lastele on tuntud juba paljud Annie M. G. Schmidti raamatud. Nimetagem kasvõi „Viplala lugusid”, „Plukki ja punast autokraanat” või „Jippi ja Jannekest”. Maailmas on kõige rohkem tähelepanu äratanud aga just „Miisu”. See on tõlgitud paljudesse keeltesse, nagu näiteks katalaani, saksa, inglise, prantsuse, kreeka, itaalia, norra, hispaania ja rootsi.
Jüri Parijõgi
Reisikirjad:Veoautol läbi Lõuna-Eesti, Pühajärvele, Kaluritega Uhtju saarele, Kundast Suursaarele.[…]Mõned reisijad püüavad kaardi järgi jälgida läbisõidetud teed, kaotavad aga sageli orienteerumis­esemed, jõuavad meie sõidust ette või jäävad maha. Teised kirjutavad märkmikesse läbisõidetud külade ja kohtade nimesid või teevad muid märkusi. Minu naaber asetab suure blokknoodi põlvedele ja kirjutab sinna põruval autol suure vaevaga tähti vedades: „Kauksi kohal jooksis koer autoga võidu ja üks vasikas tee ääres koplis laskis sellist tirelit, et…”[…]
Понравилось, что мы предложили?