Книги, похожие на «Mati Soonik, Elukargus»

Krimiuurijad-partnerid Andres Västrik ja Rita seisavad äsja avastatud laiba juures – alles eile öösel sõitis see mees tänavarallit, nüüd aga lamab elutuna auto kapotikaane all. Keegi sellest kambast kannab nüüd nimetust tapja. Kuid Västriku silm jääb aeg-ajalt peatuma Rital ja tema mõte liigub hoopis talle edalegi üllatuseks teistel radadel. Asi areneb samas üha julmemaks: selgub, et ühel varahommikul on üks kaunitest kaksikõdedest veoauto alla jäänud. Kas enesetapp… või hoopis identiteedirööv… ja mõrv!?

Ursa ja tema vanem õde on erinevad kui öö ja päev, või nagu maa ja linn. Ursa läheb külla hunnitusse mõisa, kus esineb suurilmadaamist abielunaise Penelopena. Saabub ka Võluprints – pikakasvuline, vastupandamatu Charnwoodi markii, kellel on vajadus ajutise kihlatu järele. Kui Ursa tuli toime ühe rolliga, saaks ta hakkama ka teisega, eriti kui selleks on vaja mängida iseennast… Aga teeskluse hind kujuneb kõrgeks, sest ootamatult leiab Ursa markiis oma unelmate armastuse… armastuse, mis oli kättesaamatu. Teeskluse aeg saab aga ümber ning Ursa ja markii langevad mõõtmatusse armujoovastusse, mis oligi neile määratud teiselt poolt taevatähti…

Oma kolmekümnenda romaani on Lõuna-Eesti kirjanik Marje Ernits pühendanud Eesti Vabariigi 100. juubelile ja valinud selle pealkirjaks Lydia Koidula tuntud luulerea. Loo tegevus toimub Eesti omariikluse algaastail vaheldumisi nii linnas kui selle lähistel maakohas.Pärast vana peremehe surma pärib Luige talu poeg Lembit, tema õde Erna kolib elama linna. Tartu Tütarlaste Koolis hea hariduse saanud Erna saab tööd kondiitrina, hiljem aga siirdub riigitööle. Kui ta kihlatu 1918. a Petrogradist naaseb, loodavad noored abielluda, kuid peigmeest tabab õnnetus ja ta ei jõuagi altari ette. Noor naine töötab püüdlikult ja raske haiguse kiuste jõuab elus iseseisvalt edasi. Vend Lembit on aga läbinisti talupidaja ning ta ei mõtlegi muust kui oma talust, maast ja kariloomadest, otsides võimalust oma unistuste teostamiseks. Eesti oma riigi loomine, Tartus sõlmitud rahuleping ja poja sünd innustavad teda talu majandamiseks mõndagi uut ette võtma, sealhulgas alustama tulutoova linakasvatamisega. Põnevaid uuendusi aitab tal ellu viia talu sulane, kes kaotas oma isatalu sõja päevil.Romaani tegelased on tublid Eesti inimesed, kes visa ja püüdliku tööga panid aluse noore riigi õitsengule ja kestmajäämisele.

Novellid: Kaamelid pasunapuhujatega, Üle jõe, Hobusevaras, Parun, Petised ja kelmid, Kuuendal suvel, Kuretee mets, Rändlindude äralennul, Rahupühade öö, Ringi ümber elu, Vanad hääd ajad, Pääsukeseneid, Kirilä Ivvo, Viruskikas, Prohvet haamriga, Taliöine retk, Nüüd võib tulla lumi.

Saagalik romaan «Serafima ja Bogdan» jälgib Peipsiveere külaelu arengut II maailmasõja lõpust Nõukogude Liidu kokkuvarisemiseni. Teose keskne teema on vastutuse võtmine enda elu eest. Peipsiveere vanausulised, kes elasid jumala hirmus ja armus, kaotavad Nõukogude võimu ajal moraalse pinna. Paljude jaoks saabub maailma lõpp. Etnograafiliselt tõetruul taustal rullub lahti ühtaegu traagiline ja koomiline lugu põlvkonnast põlvkonda kestvast kättemaksust. Värvikate külainimeste elufilosoofia avamine põimub kriminaalfilmilikult köitva tegevustikuga, vanatestamentlik õõv rahvaliku huumoriga, dokumentaalsus maagilise realismiga. Just sellist panoraamse haardega romaani on Eestis mitu kümnendit oodatud. Teos saavutas Eesti Kirjanike Liidu 2017. aasta romaanivõistlusel esikoha.