Книги, похожие на «Sirly Hiiemäe, Elu hinnakiri»

Üsna Reykjavíki külje all seisab konarlikul ja kõledal laavaväljal Lüllikivi nime kandev kaljurahn. Kunagi hukati seal kurjategijaid, nüüd aga käivad seda kohta vaatamas turistid. Käivad kuni hommikuni, mil kaljult leitakse poodud mees …Mehe rinda löödud nael kinnitab, et tegemist ei ole enesetapuga. Tema luksuskorterisse saadetud politseinikke ootab ees veel üks mõistatus – keegi on sinna viinud ja üksipäini jätnud nelja-aastase poisipõnni. Poiss ei paista ohvriga kuidagiviisi seotud olevat, tema vanemaid ei leita ja lapse joonistuste järgi võiks arvata, et ta on olnud millegi kohutava tunnistaja.Uurija Huldar hakkab jahtima tapjat, temaga keerulistes suhetes olev lastepsühholoog Freyja aga otsima poisi vanemaid, ning tasapisi tulebki päevavalgele vägivalla, päratu rikkuse ja kättemaksuga täidetud karm sündmusteahel …„Lüllikivi“ on neljas osa Freyja ja Huldari sarjast.

Tavaline romaan isemoodi inimestest. Või vastupidi.Elsa on seitsmeaastane ja ärritab teisi oma isemoodi olekuga. Vanaema on seitsmekümne seitsme aastane ja ärritab teisi hullude tempudega. Näiteks sellega, et seisab rõdul, hommikumantli hõlmad lahti, ja tulistab ootamatuid külalisi värvikuulipüssist.Vanaema on Elsa ainuke sõber. Neil on oma salakeel ja muinasjutuvestjate kuningriik Miamas, mis asub Peaaegu-Ärkvel-Maal. Sinna viib vanaema Elsa öösiti seiklema, kui Elsa vanemad lahku lähevad ja kui Elsat koolis kiusatakse. Selle maa elanikud on kõik isemoodi ja seal ei kästa normaalne olla. Kui vanaema sureb, ei pääse Elsa enam Peaaegu-Ärkvel-Maale, aga see-eest on vanaema korraldanud talle suure seikluse pärismaailmas. Elsa peab kohale viima vanaema kirjad naabritele, kellelt vanaema tahab vabandust paluda. Ülesannet täites õpib Elsa lähemalt tundma joodikut, monstrumit, võitluskoera, vinguviiulit ja teisi majaelanikke ning avastab nii mõndagi üllatavat Miamase ja vanaema kohta.„Vanaema saatis mind ütlema, et ta palub vabandust” on kurbnaljakas argimuinasjutt kiiksuga superkangelastest, elust, surmast ja ühest olulisest inimõigusest – õigusest olla isemoodi. See raamat on kirjutatud sama terava koomikanärvi ja sooja südamega nagu autori esikromaan „Mees nimega Ove”.

RAAMAT, KUI AVASTUSREIS REISIPAKETT: Lugeja viiakse selle reisi käigus senitundmatusse maailma. Pakett sisaldab nüansirikast ja meeleolukat seestvaadet Bürokraatiamaailmast ning reisi sihtpunktiks on Igaüheriik. HOIATUS: sisenemine Bürokraatiamaailmailma kaitsepookimiseta võib olla kahjulik Teie tervisele! Käsitlege kõiki neid pööraseid kirjeldusi, situatsioonikoomikat ja konstrueeritud Bürokraatiamaailma veidrusi, kui kaitsepookimist innuka tühikargamise ja lõputute „õnneretseptide” vastu. TÕLGE: reisil aitab teid Bürokraatiatõlk – adapter nende vahel, kes teavad, kuid ei räägi, ja nende vahel, kes räägivad, kuid ei tea REISISOOVITUS: võtke seda kirjatükki, kui retke tundmatusse, kui lustakat illustratsiooni ja mõttevirgutajat. Kui Te seejärel leiate, et mõtelda on mõnus, siis võib sellest saada harjumus, võib-olla isegi sõltuvus. Kui te aga hakkate mitte ainult mõtlema, vaid ka mõtlema, mida saab teha teistmoodi, paremini, siis pole see jutuvada olnud asjata ja maailm on jälle kriipsu võrra parem paik. Ja veel üks nipp, olge hoolivad ja austage teisi Inimesekesi, naeratage maailmale ja see naeratab teile vastu. AUTORIST: Bürokraatiamaailma täieõiguslik kodanik aastani 2007. Töötanud kaheksateist aastat Hinnaameti ja Konkurentsiameti peadirektorina kolmeteistkümne valitsuse teenistuses. Olnud Hinnaseaduse ja Võistlusseaduste väljatöötamise töögrupi juht, lugematute komisjonide, töörühmade ja läbirääkimisdelegatsioonide liige. Karastunud Bürokraat. Aastal 2008 emigreerus Igaüheriiki. Käesoleval ajal konsultant, tegeleb kontseptsioonide, majandusanalüüsidele, visioonide/arengukavade koostamisega. Harrastused: maadeavastamine – püüab jätkuvalt leida teed imetabase, inimnäolise, utoopilise bürokraatia ehk Bürotoopia manu. Koolituselt ja maailmavaatelt ökonomist. Loodusesõber: lemmikpuu on 5x15 pruss Meelelaadilt lüürik: lemmikpoeesia – ökonoomiline poeem

Oskar Lutsu jutustus «Tagahoovis»