Книги, похожие на «Carolin Kuuskmäe, Ekraani taga»

Õe-venna Janne ja Joosepi seiklustest võlumaailmas, kus nad päästsid loitsuraamatu abil terve kuningriigi kurja lohe käest, on möödunud juba hulk aega.Raamat ei ole juba pea kaks aastat mingeid võluomadusi demonstreerinud.Janne 13. sünnipäeval tekib neil aga seletamatul põhjusel tahtmine see kätte võtta ja oma suureks üllatuseks leiavad nad viimaselt leheküljelt pildi, mida seal varem kindlasti polnud. Sellel pildil on kujutatud mahedates sügisvärvides metsa, mille keskel paistab sissepääs mingisse koopasse. Sissepääsu ees seisab väike tumedasilmne tüdruk, kes näib vaatavat otse Jannet ja Joosepit. Tema pikad pruunid juuksed lehvivad tuules ning õele-vennale näib, et tüdruk üritab neile midagi öelda.Uued ja pöörased seiklused kisuvad õe ja venna taas kord võlumaailma, kadunud laste ning tulisilmsete hiiglaste otsinguile.Helen Käit on Eesti lastekirjanik, kes tuli kirjandusmaailma 2013. aastal debüütromaaniga “Janne ja Joosep. Lohe needus”, mis sai mitte ainult noorte lugejate vaid ka arvustajate lemmikuks. Eesti Draamateatris esietendus 2018. aastal lavastaja Kersti Heinloo käe all lastelavastus «Lohe needus», mis põhineb Helen Käidi “Janne ja Joosepi” sarja kahel esimesel lasteraamatul.Alates 2013. aastast on Helen Käit avaldanud kokku 6 lasteraamatut ja ühe noorteromaani, millest kolm on saanud erinevatel konkurssidel auhindu ja äramärkimisi (BestSeller 2015 lastekirjanduse kategoorias II koht, Tänapäeva 2015. aasta lastejutuvõistlusel III koht ning Tänapäeva 2017. aasta lastejutuvõistluse II koht).

12-aastane Kaisa elab koos isa Steni ja retriiver Frediga. Kaisa ema suri siis, kui tüdruk oli veel väike, kuid ühel päeval teatab isa, et ta kavatseb uuesti abielluda. Naist aga veel ei ole ja nüüd järgneb rida soovitusi ja koomilisi vahejuhtumeid õige naisekandidaadi otsimisel… «Kuidas mu isa endale uue naise sai» on Eesti Lastekirjanduse Keskuse, ajakirja Täheke ning Tänapäeva korraldatud lastejutuvõistluse «Minu esimene raamat» võidutöö

„Jarmalandi kroonikad“ on põhikooliealistele noortele mõeldud ainulaadne fantaasiaeepos, mille tegevus toimub keskaegses Skandinaavias, kus inimeste kõrval tegutsevad ka viitrid, haldjad ja lohemaod.Triloogia esimeses osas „Salajaki lahing“ põrkuvad viitrite ja inimeste maailm. Raamat jutustab loo teekonnast lahinguni nii inimeste kui ka viitrite vaatepunktist.Just talveunest ärganud nahksete tiibadega Ristin Laitiib kuulub viitrite kuninglikku valvemeeskonda ning ootab koos oma kaaslastega viitrisõdalasi, kes naasevad Salajaki kindlusesse saagiga. Samal ajal moodustavad inimesed viitrite vastu suurt sõjaväge ja ka vennad Eggid põgenevad oma Smålandi kodutalust, et sõjaväega ühineda. Vanem vend Samuel unistab rüütliseisusest, keskmine vend Niklis tahab saada sõduriks. Noorim vend Jöran, kes hoiab end aga tülidest ja kaklustest eemal, järgneb vendadele, et nad hoopis tagasi koju viia.Sõjavägi marsib põhjapoolsete mägede suunas ja möödub Storsjö järvest, kus liitub foogti sõjameestega. Nendega ühineb ka foogti tütar Lovisa, kes Samueli silmapilkselt ära võlub. Lovisal on aga oma salarelv – järves elav lohemadu.Oma rännakul puutuvad vennad Eggid kokku probleemidega, mis kõnetavad ka tänapäeva teismelisi: perevägivald, rahalised raskused, seisusevahe, sõprus, armastus, vastuoluline info. Keda ümbritsevatest uskuda ja keda mitte? Kas järgida oma teed või usaldada kedagi teist? Kas kindlaks kujunenud arusaamadel on ikka tõepõhi all?Autor Johan Theorin kutsub lugejat kaasa seiklema 14. sajandi Rootsi mägede, metsade ja järvede vahel. Aega, mis on täis sõdu ja võimuvõitlust ning kus viitrid, haldjad ja lohemaod on sama tõelised ja ohtlikud kui katk.

Kõik armastavad superkangelasi – nad lahendavad probleeme ja teevad inimesed õnnelikuks. See on hea, sest minu ema vajab tröösti.Adam Butters on alati teadnud, et ta on adopteeritud. Ent kui ta kuuleb juhtumisi pealt, kuidas vanemad uuest beebist räägivad, hakkab ta arvama, et kodus ei jätku talle enam ruumi.Ta otsustab üles otsida oma pärisema, sest kui tal õnnestub talle näidata, et on superkangelane, võtab ema ta kindla peale tagasi.Adami katsed tõestada, et ta on superkangelane, lõppevad kohutavalt naljakalt. Kuid kui ta oma pärisema üles leiab, ei lähe miski nii nagu plaanitud.Aga võib-olla ei peagi olema super, et olla kangelane. Võib-olla ei peagi olema superkangelane, et sind armastataks. Lara Williamsoni sulest on eesti keeles ilmunud südamlik lasteraamat „Poiss, kes seilas tugitoolis üle ookeani” (Varrak 2016, tlk Tiina Viil), mis pälvis Eesti Lastekaitse Liidu konkursil hea lasteraamatu tiitli.