Впишите название книги, которая вам понравилась,
и выберите наиболее похожую на нее.
Книги, похожие на «Carolin Kuuskmäe, Ekraani taga»
Mis on päevad? Mis on kupsik? Kas ma peaksin kasutama rinnahoidjat? Mis toimub?Keha muutub, hormoonid võtavad võimust ja ajus toimuvad suured ümberkorraldused. Täiskasvanutele on see aeg tuttav, aga värske teismelise jaoks on kõik justkui pea peale pööratud ja tekitab segadust.„Tüdrukute raamatus” räägivad norra arstid Nina Brochmann ja Ellen Støkken Dahl sulle kõigest, mida murdeea kohta peaksid teadma. Nad jagavad erialateadmisi ja isiklikke kogemusi, tõestisündinud lugusid ja nippe ning annavad head nõu. Juttu tuleb kehalistest muutustest, tunnetest, soolisest identiteedist, seksist selle erinevates ilmingutes ja ka ohtudest, millest peaksid teadlik olema. Räägitakse eakaaslaste survest, stressist, kiusamisest, ennasthävitavast käitumisest, depressioonist ja väärkohtlemisest. Raamatu lõpust leiad ülevaate ka saadaolevatest abiteenustest, sest mitte keegi ei tohiks jääda oma murega üksi.Hoiad käes käsiraamatut, mis on kirjutatud lihtsalt, ausalt ja kaasahaaravalt, et see oleks jõukohane lugemine kõigile vanuses 10–20 aastat. Ühtlasi on see hariv ja ülevaatlik abivahend lapsevanematele, õpetajatele ja teistele, kes selles vanuses lastega kokku puutuvad.
Tsemendivabrikus kirjeldab autor oma lapsepõlve kodupaika – 20 sajandi alguse moonaküla vabriku külje all läbi minategelase ja oma venna Joosepi. Ikka ja jälle kirjutab Parijõgi lihtsalt ning arusaadavalt selgetest väärtustest nagu ausus ja õiglus.Sisaldab jutte: Katkine kruus, Vargus, Meie küla, Tööl, Tsemendivabrik, Poissmeeste kasarm, Vabrikutont, Streik, Viimnepäev, Sadamas.[…]Ka Joosep tuli vaatama, kuidas mina töölt tulen, ja küsis:„Kas oled ka väsinud?”Mina ütlesin, et: „Olen küll!”, näitasin temale oma nägu ja ütlesin:„Vaata, kui must larhv!”Aga Joosep oli nii rumal, et ei teadnud, mis see larhv on.Siis kutsus ema mind sööma, aga mina ütlesin:„Või ma saan kohe tulla! Tarvis enne nägu ja kaela pesta; meil on kolemust töö.”Ma siis näitasin emale, kui mustad on mu käed ja kõrvad ja kael.Ema ütles, et: „Oi!” Tõi seepi ja pesuvanniga vett õue, ikka just kui isalegi.Mina käärisin särgivarrukad kõrgele üles, pesin ja solistasin kaua aega ja rääkisin Joosepile, et leidsime metsast ussi, ja uss näitas jalgu. Joosep ikka vaatas vahel minu kõrvu ja kaela, et kas on juba puhtad. Kui tema ütles, et: „Nüüd on puhas,” siis puristasin ja jätsin järele.[…]
KUI MA OLEKS MÕÕK,SIIS OLEKS MA KLAASMÕÕK,ning tunnen, kuidasHAKKAN KILDUDEKS LAGUNEMA.–Mare Barrow’ veri on punane – lihtrahva moodi –, kuid tema Hõbedasele omane võime valitseda välgunooli on teinud temast relva, mida kuninglik õukond püüab ohjes hoida. Valitsejad nimetavad teda võimatuseks ja petiseks, kuid kui tüdruk põgeneb prints Maveni – sõbra eest, kes ta reetis, avastab ta midagi jahmatavat: ta ei ole ainuke endasugune. Kättemaksuhimuliseks kuningaks tõusnud Maven tihedalt kannul, asub Mare otsima ja värbama endasuguseid punahõbedasi võitlejaid, kes liituks heitlusega rõhujate vastu. Ent Mare leiab end peagi hukatuslikult teelt, kus valitseb oht muutuda just niisuguseks koletiseks, keda ta alistada püüab.PABERRAAMAT SOODUSHINNAGA
See on raamat Limmost, kes ühel öösel järsku oma voodist ära kaob. See on raamat Limmast, kes oma venda kohe otsima läheb. Ja otse loomulikult on see raamat limonaadisiga Limpast, kes vahetpidamata limonaadi kaanib. Ja siis on see raamat veel mereröövlitest, tontidest, patjadest, laiskloomadest, madratsitest ning karvastest kaisuelukatest kah!“Limpa ja mereröövlid” võitis Eesti Lastekirjanduse Teabekeskuse poolt korraldataval üle-eestilisel Nukitsa konkursil parima eesti lastekirjaniku ja lasteraamatuillustraatori auhinnad.
Seebühli lastelaagris kohtuvad kaks tüdrukut – Lotte ja Luise– kes on nii enda kui laagrikaaslaste suureks ehmatuseks täpipealt ühtenägu nagu kaks tilka vett. Alguses ajab see tüdrukud marru, siis aga hakkabasi neid huvitama. Selgub, et nad on kaksikud, kelle ema-isa on lahku läinudjuba siis kui tüdrukukesed alles mähkmetes siputasid – emale jäi üksbeebi, isa võttis kaasa teise. Nüüd on Luise ja Lotte kord vanematele üksvingerpuss maha mängida, et ka neil ehmatusest suu lahti jääks. Ja mine teavõib-olla õnnestub nutikatel tüdrukutel isegi vanemaid oma aastatetagust tegukahetsema panna.
Понравилось, что мы предложили?