Книги, похожие на «Marti Uibo, Eesti varustaja ja Vene värk»

Vanameister meenutab oma lapse- ja nooruspõlve kuni 1965. aastani, kui ilmus «Monument», mis tõi talle ainsa hetkega kirjanikuna suure tuntuse. Raamatus on palju juttu kirjaniku kohtumistest maa-naabrimeestega Raikkülast, Uku Masingu ja Evald Saagiga, seiku ja pildikesi keemia- ja kompositsiooniõpingutest, aga ka meenutusi oma perest, koolikaaslastest, sõpradest ning Eesti elu-olust üldse. Mõistagi ei püsi Vetemaa rangelt kuiva eluloo formaadis, vaid elustab aeg-ajalt värvikaid juhtumisi ja vestlusi talle omases vaimukas ilukirjanduslikus, kohati lüüriliseski vormis.

Siin kaante vahel on kaheteistkümne aasta jagu arvamusi, mõtteid, hoomamisi, kogemisi. Need on minu isiklikud lood, millest saab kokku üks jupike elulugu.Tosina aasta jooksul on palju muutunud. Aeg, mil ma beebiga Mulgimaa metsade vahele kolisin, tundub väga ammusena. Küpsetasin leiba, kasvatasin roose ja hakkasin üles ehitama põlist Ärma talu, kus Toomase perekond oli 300 aastat elanud. Presidentuur polnud siis uneski minu tulevikuplaane ohustamas.Aga elu teeb ootamatuid käänakuid. Taluperenaisest tõsteti mind rambivalgusse ning mulle sai osaks unikaalne roll presidendi abikaasana. Püüdsin leida sellestki eneseteostust ja teenida oma riiki. Kasutasin mulle antud lava, et edendada heategevust, tervist ja tervisesporti, jagasin oma mõtteid meedias. Kuni väsisin vabaduse puudumisest ja vastutöötamisest ning sain aru, et inimene peab elama ka endale.

Ivar Heinmaa on minu jaoks kahtlemata tõeline ajakirjanik, kelle taolisi Eestis enam väga palju järele ei ole jäänud. Ja kindlasti on ta maailmatasemel rindeoperaator. Kuid selline operaator, kes on ühtlasi väga hea ajakirjanik. See, et me tema töö tulemusi Eestis vähe näeme, on meie üks suur häda – me ei oska hinnata oma inimesi, maailmatasemel professionaale. Ivari tasemele ei ole Eestis kõrvale panna mitte kedagi ning kõik võiksid temalt palju õppida.Portreeraamatute haltuurakuhilas on raamat Ivarist kahtlemata silmapaistev positiivne erand, mida kõigil lugeda soovitan. Raamat jutustab Ivari lugu erinevates pingekolletes kogetust inimlikult ja lihtsalt, vaheldumisi tema enese eluteega. See on väga hea vorm mõistmaks Ivari töö tohutut väärtust, mõistmaks tema jutustatud lugu.Toomas Kümmel

Ema Teresa (27.08.1910-5.09.1997) sündis Makedoonias. 12-aastaselt otsustas ta hakata nunnaks ning 18-aastaselt lahkus kodust ja ühines Loreto õdede orduga, et minna misjonitööle Indiasse. Temast sai kõigi ühiskonnast tõrjutute eestkostja, lugematute näljaste, hüljatute, kodutute, pimedate ja leeprahaigete aitaja. Teda austasid nii kristlased, moslemid, hindud kui uskmatud. Isa Leo Maasburg oli ema Teresa kaaslane paljude aastate jooksul. Käesolevas raamatus räägib Leo Maasburg armastatud nunnast viiskümmend juhtumit, mille tunnistajaks ta oli. Kõik need lood kõnelevad armastusest Jumala vastu, mis võib liigutada mägesid, ja lootusest, mis ei sure iialgi. Lugusid sellest, kuidas ta asutas ilma ühegi sendita lastekodu Hispaanias, kuidas ta päästis raudteefirma laostumisest ja palju muid lugusid. Lugejale tutvustatakse lõbusat ja tarka naist, kirjeldatatakse ühe 20. sajandi tähtsaima naise elulugu, mida kunagi varem pole räägitud.AUTORIST: Msgr. Leo Maasburg sündis 1948. aastal Austrias Grazi linnas. Ta õppis õigusteadust, politoloogiat, teoloogiat ja ka¬noonilist õigust Innsbruckis, Oxfordis ja Roomas. 1982. aastal ordineeriti ta Fatimas preestriks. Ta oli aastaid Püha ema Teresa lähedane sõber, vaimulik juhendaja, tõlk ja pihiisa. Isa Leo Maasburg käis ema Teresaga kaasas mitmetel reisidel nii Indias ja Roomas, kui ka Moskvas, Kuubas ja New Yorgis.