Книги, похожие на «Maarja Keskpaik, Eesti ajaloolised kõned»

"See raamat juhatab lugeja vastiseseisvunud Eesti kriminaalsetesse telgitagustesse. Rahutu aeg kestis üle 20 aasta, veel tänagi lahatakse toona tehtud seaduserikkumisi ning otsitakse kadunuks jäänud mehi ja Mersusid.Kõige tihedamal, 1994. aastal tapeti Eestis umbes üks inimene päevas, ning mitte alati ei olnud mängus „Eesti maffia”, mille olemasolu ja tegevuse uurimine on üks selle teose eesmärkidest. Tol ajal ei olnud odav mitte üksnes alkohol ja lõbustused. Ka inimelul oli hinnasilt, ja see oli tuhat dollarit.Eestile kogemata antud vabadus tõi kaasa võimuvaakumi ning üleöö politseiks muutunud miilitsast ei olnud tugevamatele kurjategijatele kohe vastast. Algas omandi, õiguste ja saatuste ümberjaotamine, milles kaotajaid oli rohkem kui võitjaid.ANTTO TERRAS (snd 1973) on sündinud Eestis ning kavatses 1991. aastal põgeneda läände, kuid jäi pidama Soome. Seal on ta tegutsenud muuhulgas koomikuna ning kirjutanud mitu humoorikat aimeraamatut."

Raamat käsitleb riigisaladuse kaitse teemat uudselt ja samas ka piisavalt ammendavalt. Teoses vaadeldakse riigisaladuse kaitse õiguslikke aspekte, füüsilist kaitset, ametnike ja ohvitseride tausta kontrollimist ning sideturvalisuse tagamist riigis. Vaatamata sellele, et käsitletavast perioodist on varsti möödas terve sajand, on raamatus käsitletavad probleemid vägagi päevakohased ka tänases Eestis. Millist informatsiooni ja miks riik salastab? Kas riik ei kasuta salastamist elanikkonna julgeoleku tagamise asemel hoopis millegi kinnimätsimiseks? Kas saladused on ikka piisavalt kindlalt kaitstud?Ajaloodoktor Ivo Juurvee näol on tegemist autoriga, kes omab lisaks väljaarendatud ajaloolase baasoskustele väga head arusaama õigusteadusest ja krüptograafiast, ja kellel on missioon rikastada Eesti ajalooteadust seni läbiuurimata teema käsitlusega. See raamat on oma sisutiheduselt ja faktoloogialt tähelepanuvääriv. Peateema taustal joonistub ilmekalt välja Vabariigi esimese 20 aasta ajalugu.Teos on varustatud põhjaliku ingliskeelse kokkuvõttega (Protection of Classified Information in Estonia 1918–1940).

See raamat on mõeldud abiks nii neile, kes valmistuvad Tallinnas giidinatööd alustades atesteerimiseks, neile, kes soovivad tutvustada asjatundlikultoma külalistele vanalinna, kui neilegi, kel on huvi ja teadmistejanulihtsalt enese rõõmuks Tallinna vanalinna avastada.Ennekõike sisaldab see elementaarseid teadmisi, mis igale giidile on hädavajalikudja mida saab varieerida vastavalt külaliste huvidele, soovideleja eelnevatele teadmistele.

Oh seda Iisraeli! See on kirev, väsimatult ringi sebiv inimeste kogum, kus kogu aeg midagi juhtub. Maa, kus kõrvalseisjad ei saa jätta omanina teiste asjadesse toppimata ja nende ellu sekkumata. Seal tekib ka raskeid olukordi ja leidub lohakust. Aga mis kõige olulisem – see on maa, kus peaaegu igal sammul on võimalik kogeda sellist südamlikkust ja hoolimist, mis võtab hingetuks. Selle nimel unustad ja andestad kõik vajakajäämised.Margit Prantsuselt on varem ilmunud “Minu Iisrael” ja “Kommenteeritud juudi anekdoodid”. Kolmandas Iisraeli kohta kirjutatud raamatus vahendab ta tõestisündinud lugusid peamiselt viimasest viieteistkümnest aastast. Sellesse aega jäävad ka tema enda Iisraeli-külastused ja kolm aastat kohapealset elu. Iisraeli ajakirjanduse ning oma ja sõprade kogemuse kaudu on ta talletanud suure hulga huvitavaid jutte. Mõned lood viivad meid ka Iisraelist väljapoole.Ja et Iisrael sai maikuus 2018 seitse aastakümmet vanaks, siis on selles raamatus täpselt seitsekümmend juttu.

25 aastat tagasi, 1986. aasta 26. aprillil kell 1.23 plahvatas Tšernobõli tuumaelektrijaama 4. energiaploki reaktor, millest aurustus ja heideti atmosfääri 50 tonni tuumakütust. Radioaktiivse pilvena kandus see üle Valgevene, Venemaa, Poola, Skandinaavia ja Baltimaade. Eesti jäi küll saastepilvest märkimisväärselt puutumata, kuid õnnetus tabas meie kodusid teisel moel: 1986.–1989. saadeti Eestist Tšernobõli katastroofipiirkonda ligemale 5000 meest. Mälestusteraamatus meenutavad kordusõppuste sildi all katastroofi tagajärgi likvideerima saadetud seda aega oma elus, mille järel polnud enam miski endine.