Книги, похожие на «Eben Alexander, MD., Tõendid taeva olemasolu kohta»

Surelikkus tähendab seda, et peame leppima oma bioloogilise kaduvusega – piirangutega, mille geenid, rakud, lihased ja luud meile kehtestavad. Meditsiiniteadus on andnud meile märkimisväärseid oskusi neile piirangutele vastu astuda. Aga ma ei oleks kunagi osanud oodata, et minu kõige tähendusrikkamateks kogemusteks arstina – ja tegelikult ka inimesena – kujunevad need hetked, kus aitan haigetel selgusele jõuda, mida meditsiin suudab ja mida ei suuda,” kirjutab kirurg Atul Gawande, kes raamatus „Surelikkus” keskendubki peamiselt alljärgnevatele küsimustele. Millal ja kuidas ravida ning millal oleks õigem niinimetatud agressiivne ravimine lõpetada ja keskenduda lihtsalt sümptomite leevendamisele?Kuidas aidata neid vanu inimesi, kelle hädad ja vaevused on kuhjunud, kes ei suuda enam üksinda omaette elada? Kas panna nad hooldekodusse või leida kogu ühiskonnaga koos võimalusi, kuidas abistada neid kodus?Millises seisus on meie hooldekodud ja millistest põhimõtetest lähtub hooldekodude töö? Kas esikohal on meditsiinilised näitajad või arvestame me ka iga inimese eripäraseid soove?Kas poleks inimese heaolu seisukohast õigem otsida alternatiivseid hooldusvariante nagu näiteks hospiitsid või hospiitsiõdede teenuste pakkumine inimestele kodus?Milline on inimese enda, tema pere ja milline arstide ja kogu meditsiinisüsteemi vastutus? Kuidas pakkuda võimalikult head ravi, aga vältida olukorda, et üha enam inimesi lahkub meie hulgast meditsiiniaparaatide külge aheldatuna, jõudmata elule joont alla tõmmata ja lähedastega rahulikult hüvasti jätta?Dr Gawande arutleb nende küsimuste üle suure empaatia ja kaastundega oma patsientide vastu ning tundes ühtlasi peensusteni meditsiinisüsteemi võimalusi, püüab leida lahendusi, kuidas jõuda selleni, et surmahaigust põdevate patsientide – või lihtsalt mitut haigust põdevate vanade inimeste – viimased eluaastad ja elukuud oleksid elamisväärsed."

2008. aastal leidis Kamin Mohammadi, et on kulunud. Aina ebarealistlikumad ootused tööl ajakirjades, aina enam kõikuv kehakaal ja terviseprobleemid ning olematu armuelu olid nõudnud oma.End töölt lahti võtnud, pages ta Londoni kõledatelt tänavatelt sõbra päikeselisse korterisse Firenzes ning leidis sealt elule uue hoo. Heites kõrvale askeetlikud dieedid ja meeleheitlikud treeningud, püüdis ta pigem jäljendada kohalike naiste muretut eluviisi – hommikusi kohvirituaale, pikki lõunaid – ja nautida pisiasju. Mõne nädalaga oli tagasi ta tervis ja leitud kallim või isegi kaks.Ühteaegu lüüriline ja praktiline “Bella figura” õpetab, kuidas muuta elu iga aspekt võimalikult ilusaks. Alates täiusliku tomati valimisest turul ja lõpetades eriti stiilselt tänaval kulgemisega. See on avastusretk Itaalia kultuuri argisemasse külge ja juhatus parema, elegantsema ja lõpuks suuremat rahuldust pakkuva elu juurde.

MÕTISKLUSED RAAMATU „KURSUS IMETEGUDES“ PRINTSIIPIDE ÜLEOma kuulsas vaimses käsiraamatus jagab Marianne Williamson mõtisklusi, mis põhinevad raamatul „Kursus imetegudes“, arutledes selle üle, kuidas leida armastuse kaudu hingerahu.Williamson selgitab, et igaühest võib saada imetegija, kui ta leiab endas kõikehõlmava armastuse ja väljendab seda oma igapäevaelus. Ta õpetab, et armastus on võti sisemise rahu juurde ja võimas vägi, millega leevendada suhete, töö või tervise pärast tekkinud hingevalu. Armastades muudetakse oma elu terviklikumaks ja kujundatakse oma lastele rahulikum ja õnnelikum maailm.

MARI METSALLIK on erakliku eluviisiga noor neiu, kes elab kaunite metsade vahel, koos loomadega, keda ta väga armastab. Muinasjuttudesse, igavesse armastusse ja unistuste täitumisse uskuv kaunitar peab oma parimateks sõpradeks ingleid, kelleta ei möödu ükski tema päev. Ta on pühendunud teemadele, mis tutvustavad elu loodusega kooskõlas, loomadele, ravimtaimedele ning tervislikule toidule. Mari huvi tervendamise, vaimsuse ja looduslike raviviiside vastu on pärit juba varajasest east, tema vaimsete huvidega perekonnalt – tervendajast emalt, metsakoopas elanud vanaemalt ning külanõiast ja ravitsejast vanavanaemalt. Hooliva suhtumise eeskujuks peetud looduslaps Mari Metsallik usub, et vaid tingimusteta armastus ning vägivallatu suhtlemine suudavad tuua rahu ja harmoonia tagasi Maa peale. Noore ea kohta kirju ja seiklusrikka elulooga tüdruk evib hämmastavalt sügavat vaimset tarkust ning on teinud viimastel aastatel elus suuri muudatusi, sealhulgas loobunud tahke toidu söömisest, uskudes, et keha võivad toita külluslikult puhas õhk, armastuse energia ja Looja valgus. Raamatusse on põimitud ka luuletused Mari varalahkunud vennalt Tõnult, kellega ta oli väga lähedane. Siiras ja südamlik ning praktiliste nõuannetega rikastatud “METSHALDJA PÄEVIK” viib lugeja rännakule lummavatesse ja kohati muinasjutulisena tunduvatesse mõttemetsadesse, kus elamine, olemine ja hingamine on helge ja kerge.