Книги, похожие на «Tom Hanks, Ebaharilik šrift»

Aivar Kivisiv on sündinud 1963. aastal Tallinnas. Ta lõpetas 1990. aastal Tallinna Pedagoogilise Instituudi pedagoog-inseneri diplomiga. Kivisiv on olnud õpetaja, eraettevõtja ja projektijuht. Viimased peaaegu kümme aastat on ta töötanud Kaitseliidus. Tema esikromaan, poliitiline triller „Kolmas Vabadussõda“ ilmus 2012. aastal. Järgmisena ilmub 2017. aasta romaanivõistlusele kirjutatud triller „Eesti otsib superkangelast“.Andrus Kõre on sündinud 1966. aastal Jõgeval. Ta lõpetas 1992. aastal Tartu Ülikooli majandusküberneetika erialal. Kõre on olnud erinevates era- ja riigiettevõtetes juhtivatel ametikohtadel. Andrus Kõre on tänapäevaste vanglate kontseptsiooni üks autoreid ja esimene Tartu Vangla direktor, lisaks Viru ja Tallinna Vangla ning Läti Vanglakompleksi üks projekteerijatest. Hetkel töötab Kõre Silikaat Kinnisvara tegevjuhina.See raamat sündis tänu Andrus Kõrele, kes tegi mulle ettepaneku kirjutada avatavast Tallinna Vanglast, mis on täiuslikema lahendusega tänapäevastest Eesti vanglatest. Augustis 2018 nõustusin ma ettepanekuga, kui olin külastanud ehituse lõppjärgus olevat vanglat. Selle raamatu kirjutamiseks kulus pikki õhtuid ajurünnakuteks. Me ei piirdunud praeguse olukorra kirjeldusega, vaid arendasime visiooni edasi, milline võiks täiuslik vangla välja näha lähitulevikus nii tehnoloogiliselt ja kasvatuslikus mõttes kui ka maksumaksja rahakotti silmas pidades. Betoon on olemas ja uued nutikad lahendused teevad vangla ainult paremaks. Aivar KivisivSee raamat on nägemus lähituleviku vanglast, kus klaarivad arveid maffiagrupeeringu number üks ja kaks, kes on omavahel tülli läinud. Kõrgetasemelist vahenditeta vaidlust püüavad ohjata Tallinna Vangla töötajad, kellel esialgu pole üldse aimu, kelle vahel sõda käib.Nagu raamatutes ikka, on keeratud vint viimase peale. Kõike kirjeldatut, kaasa arvatud veel mitte rakendatud lahendusi vanglasüsteemis on teoreetiliselt võimalik paari aastaga praktikas ellu viia. Kinnipeetavate poolelt on selliste aktsioonide läbiviimine nii lühikeses ajaühikus sama tõenäoline, kui saada Viking Lotoga aastas kolm korda viis kuuest tabamust. Siiski, mõned ju võidavad jack pot`i…

NB! Tegu on paberraamatu põhjal loodud piltideta versiooniga.Vahel mõtleme finantsasutusest kui paigast, kus hallide betoonmüüride vahel liiguvad täpseks viilitud ülikondadega mehed, käes ajatu lõikega portfellid, kust nad võtavad välja standardseid A4-sid, millel olev tekst on joondatud täpselt mõlema serva järgi. Ent on ka teistsuguseid. Väga teistsuguseid. Kohti, kus sa mõtled ise. Sa otsustad ise. Sa teed ise. Sa teed ka vigu ise ning kui sa tahad tantsida hommikul kella viieni kontorilaudadel, et paari tunni pärast taas alustada, siis seegi otsus on tehtud ise. Säärane koht on LHV.Eero Epneri poolt LHV 20 aastapäeva puhul kirjutatud hoogne ajalooraamat räägib tõsielul põhineva loo LHV sünnist, kahekümnest tegevusaastast ja kujunemisest tänaseks finantsgrupiks. Raamat põhineb kümnetel intervjuudel LHV asutanud ja seal töötanud inimestega.

Mida teeb filmistaar, kui ta täht Hollywoodi taevalaotuses kustub? Mida teeb naine, kui ta jääb ilma mehe, kodu ja tööta? Ta sõidab provintsilinna ja armub kohalikku iludusse. Kuid armuromaan, mis tõotas kesta vaid paar nädalat, muudab ootamatul kombel kogu ta elu. Ja siis tuleb tal otsustada, kas pöörduda tagasi Hollywoodi või alustada elu väikelinnas.

Kui olete nende hulgast, kellele meeldib vahel lugeda ilma erilise põhjuseta, lihtsalt niisama, siis võib-olla on see teie raamat.

„See särav debüütromaan segab meisterlikult kokku ulme, poliitilise põneviku ja apokalüptilise kirjanduse elemente. Kõrgeima järgu neelamismaterjal.” – Kirkus Reviews„Magavad hiiglased” on leidlik debüüt, mis järgib „Z maailmasõja” ja „Marslase” traditsioone, jutustatud intervjuude, päevikulõikude, üleskirjutuste ja uudislugude teravas rütmis, põnevusromaan, millele annab hoogu tõeotsing ja püüd valitseda jõudu, mis vapustab kogu maad.Tüdruk, kelle nimi on Rose, sõidab oma uue jalgrattaga Lõuna-Dakotas Deadwoodis kodu lähedal ringi, kui kukub järsku maa sisse. Ta ärkab üles neljakandilise augu põhjas, mille seintel hiilgavad keerukad graveeringud. Aga teda päästma tulnud tuletõrjujad näevad auku vaadates midagi veel kummalisemat: väike tüdruk lamab hiiglasuure metallist käe peopesas.Seitseteist aastat hiljem on veidra artefakti mõistatus endiselt lahendamata, objekti päritolu, ehitajad ja otstarve teadmata. Radiosüsinikumeetod annab uskumatu tulemuse; sõjaväelisi raporteid tsenseeritakse; teooriaid tekib ja kaob.Mõned aga ei suuda kuidagi vastuste otsimisest loobuda.Rose Franklin on nüüd kõrgelt haritud füüsik, kes juhib ülisalajast meeskonda, et käe koodi lahti murda. Teda ja tema kolleege intervjueerib keegi nimetu ülekuulaja, kelle võim ja haldusala on niisama mõistatuslikud nagu too muistis, mida nad otsivad. Selge on ainult see, et Rose ja tema kaasmaalased on ajaloo kõige hämmastavama avastuse lävel ja kohe-kohe teada saamas, mida see inimkonna jaoks kaasa toob. Aga kui mõistatuse tükid lõpuks kokku pannakse, kas on siis tulemuseks igavese rahu tööriist või massihävitusrelv?„Magavate hiiglaste” filmiõigused on müüdud Sonyle. David Koepp („Juura ajastu park”, „Ämblikmees”, „Võimatu missioon”) kirjutab stsenaariumi. Josh Bratman ja Matt Tolmach on produtsendid.„„Marslast” ja „Z maailmasõda” meenutav romaan „Magavad hiiglased” on särav vandenõusaaga, mis sihib tähtede poole (ja maandub nende hulgas).” – Pierce Brown, New York Timesi menuki „Punase tõus” autor.Sylvain Neuvel langes viieteistkümneaastasena keskkoolist välja. Aegade jooksul on ta olnud ajakirjanik, töötanud mullasaasteärastajana, müünud Californias jäätist ja kaubareisijana Kanadas mööblit. Ta sai Chicago ülikoolist lingvistikadoktori kraadi. Ta õpetas Indias lingvistikat ja töötas Montréalis tarkvarainsenerina. Ühtlasi on ta sertifitseeritud tõlkija, ehkki parema meelega oleks ta astronaut. Talle meeldib nokitseda ja robootikaga tegelda ning tal on mõningane nõrkus halloween’i vastu. Ta armastab üle kõige mänguasju; tema elukaaslane üritab talle selgeks teha, et tal on neid liiga palju, niisiis kirjutab ta tulnukatest ja hiidrobotitest, et tal oleks mingi ettekääne märulinukke ehitada (oma poja jaoks muidugi).