Книги, похожие на «Erik Tohvri, e-armastus»

Elu 2000. aastate alguse Tartu politseis kulgeb pealtnäha sama rahulikult kui elu Tartu linnas. Tegelikkuses aga on politseis käimas halastamatu võimuvõitlus. Sisepinged ja ebaterve konkurents kriminaalpolitsei erinevate üksuste vahel on väljunud kontrolli alt. Juhid on jõuetud probleemi lahendama ja on valinud jaanalinnumeetodi.Selle võitluse peategelaseks on noor narkokuritegude talituse juht Raul Jarin, kelle elu võtab ühel hetkel kõige ootamatuma pöörde.Väljamõeldud sündmuste ja tegelastega romaani idee pärineb tegelikult aset leidnud juhtumist. Autor on ka ise töötanud Tartu kriminaalpolitseis, mistõttu raamatulehekülgedel on aimatavaid sündmusi ja tegelasi, kes võivad hea kujutlusvõime korral tahes-tahtmata kedagi või midagi meenutada. Tõeste ja väljamõeldud sündmustega mängides ja nende piire kombates ning hägustades oli autori eesmärk kirjutada eelkõige lugu, mida oleks nauditav lugeda. Pinget lisavad varasemalt vähe kajastatud kriminaalpolitsei siseelu ja vanglakambrites toimuva kirjeldused. Sõprus pannakse siin proovile väga ekstravagantsetes oludes. Loomulikult ei puudu ka meie igapäevaelule nii omased ja kahjuks tavalised nähtused, nagu reetmine, omakasupüüdlikkus, kahjurõõm.

Avo Kulli neljanda romaani peategelased töötavad ühe maakonnalehe toimetuses 1990. aastatel. See oli segane, ent tohutult dünaamiline aeg, mil oma tööd tõelise ja täieliku sõnavabaduse tingimustes alles õppival Eesti ajakirjandusel oli kajastamismaterjali tavaliselt enam kui küll, oskusi seda teha aga mõnevõrra vähem. Selle katse ja eksituse meetodil õppimise kõrval arenesid aga tihti ajastule sobiliku tormilisusega ka inimeste omavahelised suhted.

Tänapäeva krimikirjanduse tegelaskujude üks kuulsamaid esindajaid, Briti-Ameerika kirjamehe Lee Childi 24 romaani peakangelane Jack Reacher on üksildane sõdalane, kellel pole autot, krediitkaarti, telefoni ega omaenda relva. Reacheril ei ole lähedasi ega kodu. Tal puuduvad püsikaaslased. Kuid see-eest on tal olemas vääramatu õiglustunne, millest ta elus juhindubki.Jack Reacher on meie aja rändrüütel, kes kaitseb nõrku ja karistab kurje, keda aga on paraku palju ja kes on relvastatud. Seetõttu satub Reacher tihtipeale väga keerulistesse ja ohtlikesse olukordadesse, millest ta tuleb võitjana välja üksnes tänu oma ülimalt terasele mõistusele, rikkalikele elukogemustele, eksimatule vaistule ja karastunud keha sitkusele.Seekord on Reacheri vastaseks tervet maanurka kümneid aastaid hirmu all hoidnud ahnus, ülbus ja jõhkrus, taustaks uskumatult julmaks ja verejanuliseks väärastunud sugukihu.

On jõuluaeg. Vana mees sõidab autoga üle mägede. Korraga märkab ta midagi pimeduses ja jõuab hädavaevu pidurdada. Tema ees lumesajus seisab väike poiss, huuled külmast sinised ja peas metskitsesarved. Neliteist aastat hiljem leitakse sealt lähedalt mägijärvest surnud tütarlaps, kel on seljas baleriinikostüüm. Järvekaldal seisab kolmjalal fotoaparaat. Kaldataimede vahel on leht lasteraamatust „Vennad Lõvisüdamed”.Mia Krügerit vaevab endiselt kaksikõe surm. Holger Munch on pikalt puhkusel viibinud, et hoolitseda tütre eest. Ühiselt asuvad nad uurima seda kummalist ja keerukat juhtumit ja loodavad selle peagi lahendada. Aga võta näpust! Neil pole aimugi, mis neid ees ootab.SAMUEL BJØRK on norra kirjaniku Frode Sander Øieni pseudonüüm. Tema kaks eelmist kriminaalromaani „Ma reisin üksinda” ja „Öökull” on rahvusvahelised menukid ning tõlgitud mitmekümnesse keelde.

Uppsalas külvab hirmu vägistaja, kes hiilib ohvritele ligi, uimastab nad süstiga, tõmbab koti pähe ja viib siis elajaliku teo lõpule. Toimunud on juba mitu kuritööd, aga keskkriminaalpolitsei mõrvajuurdluse osakond ei ole veel jalgu kõhu alt välja võtnud: Sebastian sõidab ringi mööda Rootsit ning räägib oma raamatutest. Teised uurijad, Torkel, Billy ja Ursula, on hõivatud oma muredega, ainult Vanja töötab ajutiselt Uppsalas ja uurib seda kohutavat juhtumit.Kui üks vägistamisohvritest surnuna leitakse, tuleb kogu meeskond jälle kokku. Jättes kõrvale omavahelised hõõrumised ja probleemid, asutakse juhtlõngade jälile: selgub, et ohvrid pole juhuslikult valitud. Mis neid ühendab ja miks tundub uurijatele üha enam, et väga paljud inimesed ei taha, et tõde ilmsiks tuleks?„Naine, kes ihkas õiglust” on kriminaalpsühholoog Sebastian Bergmani menuka sarja kuues raamat.