Книги, похожие на «Steven Brust, Draakon. Vlad Taltose seiklused. Sari "Sündmuste horisont"»

Lord Sedgewyni kaunil tütrel on sekeldusi rohkem kui vaja…

Ameerika kirjanduse klassik HERMAN MELVILLE (1818 – 1891) on maailmakirjanduse suurimaid merekirjanikke, milleks annab esmajoones alust ta monumentaalne romaan “Moby Dick ehk Valge Vaal”, ilmunud eesti keeles 1974. aastal “Varamu” sarjas. Mereaineline on ka lühiromaan “Benito Cereno”, mis kuulub kirjaniku keskmisse loomeperioodi. Teose aluseks on reaalselt toimunud sündmused, mis on lühidalt kirjas Ameerika kapteni Amasa Delano pikema reisikirja ühes peatükis. Nimelt toimus 1799. aastal Tšiili põhjarannikul ankrus oleval Hispaania orjalaeval orjade ülestõus, mille käigus tapeti laevaomanik ning laeva enda valdusse haaranud orjad nõudsid, et laeva kapten Benito Cereno viiks nad tagasi nende kodumaale, Senegali. Kuid kirjanik on mainitud sündmusi kasutanud üksnes ees-kujuna, luues nende alusel ühe oma ambitsioonikama ja muljet-avaldavama teose, milles teda huvitavad peamiselt kaks oma aja aktuaalset teemat – orjus ning vastuhakk..

Romaan üliõpilasarmastusest, noorest abielust, selle karidest, ühtaegu noore ebakindla mehe meelelistest otsingutest leidmaks iseennast, fooniks seitsmekümnendad oma kentsaka tegelikkuse ja sundkäikudega.

Victor Hugo «Jumalaema kirik Pariisis» on romaan, milles sulavad romantiliseks tervikuks mitu teemat. See on lugu ilu, headuse ja puhtuse kehastusest Esmeraldast, tänavatantsijatarist, kelle ümber keerleb nelja mehe saatus. Poeet Gringoire, hädavaresest filosoof, võlgneb talle elu. Kaunis ja tühine keigar kapten Phoebus võidab ta südame, vaimuliku dom Frollo pahupidipööratud kirg saadab ta surma. Quasimodo, Jumalaema kiriku küürakas kellalööja, on ainus, kes armastab Esmeraldat ennastohverdavalt ja omakasupüüdmatult. Aga see on ka lugu Pariisi lihtrahva ja tema põhjakihtide, Imede Õue asukate ustavusest ja vaprusest, kuningas Louis XI väiklusest ja julmusest ning, sugugi mitte viimases järjekorras, lugu Jumalaema kirikust ja keskaegsest Pariisist, ülemlaul ehituskunstile kui rahva vaimsete rikkuste kehastusele.