Книги, похожие на «Derek Landy, Detektiiv Luuker Leebesurm 6: Surmatooja»

Ohete toa uks oli paokil. Simona ei söandanud astuda ei edasi ega tagasi. Ta kummardus uksepraole nii lähedale kui sai. Süda põksus valjusti. Suu kuivas ja ta tihkas vaevu silmi pilgutada. Siis nägi Simona seda. Varju põrandal. Seal seisis tõepoolest keegi. Keegi, kes oli pikk ja heitis põrandale tohutu suure varju.„Klaaslastest“ ja „Hõbedapoisist“ tuttavad tegelased on taas tegutsemas. Tulekul on lihavõtted ja Simona ootab, et saaks veeta nädala vanaemaga, kes elab Åhusis. Kuid midagi on lahti nii vanaema kui ka majaga, kus ta elab. Vanaema on väsinud ja mõtetesse vajunud. Liiati kuuleb Simona Ohete toas ohkeid ja kriuksuvaid samme. Suured kivikujud aias liiguvad pidevalt, olles näoga kord maja, kord mere poole. Vana kassettmagnetofoni lintidelt kostab salapäraseid hääli ja kutset kiirustada, enne kui hilja. Simona kutsub appi oma sõbrad Billie ja Aladdini, et saladus lahendada.

Kuidas ka Pia-Maret ei proovinud, polnud isa ja memme talle emast peaaegu midagi rääkinud. Muidu oli ju kõik hästi: tal oli maailma parim isa, Meelikaga olid nad kui sukk ja saabas ning kooliski olid asjad talutavad. Kui piinav kinnisidee emast välja arvata, tundus elu isegi igav. Kuni ühel päeval leidis ta midagi veidrat – imekauni käevõru, otse prügikonteinerist. Nagu doominoefektis viis nüüd üks sündmus teiseni ning hakkas juhtuma kummalisi asju, ka temaga, Maretiga. Muidu pigem tagasihoidlikus kartlikus neius tõstis pead iseteadvus ja otsustavus.

„Kuu kroonikad“ on Marissa Meyeri viiest raamatust koosnev sari, kus uue futuristliku võtme saavad tuntud muinasjutud Tuhkatriinust, Punamütsikesest, Rapuntslist ja Lumivalgekesest.–Cinderi ja Scarleti saatused põrkuvad, kui üle Maa levib Kuulaste oht…Menuka Kuu kroonikate sarja teises raamatus kohtume taas küborgist mehaaniku Cinderiga. Tüdruk püüab vanglast pageda, kuigi selle õnnestumise korral saaks temast Ida Ühendriikide kõige tagaotsitum põgenik. Teisel pool maakera on kaduma läinud Scarlet Benoit’ vanaema. Kui Scarlet kohtub Hundiga – tänavavõitlejaga, kel võib ta vanaema asukoha kohta teavet olla –, on tüdruk vastumeelselt sunnitud võõrast usaldama. Peagi tekib nende vahel seletamatu tõmme. Sel ajal kui Scarlet ja Hunt üht mõistatust lahti harutavad, ilmub koos Cinderiga nende teele ka teine. Nüüd peavad nad üheskoos püsima sammukese eespool Kuu halastamatust kuningannast Levanast, kes ei tagane millegi ees, et nägusast prints Kaist saaks tema abikaasa, kuningas ja vang.PABERRAAMAT SOODUSHINNAGA

„Tukastame hommikuni,” ütleb Ardo ja kustutab tule. „Ma magan siis sinu kõrval. Kui sind muidugi ei häiri, et ma norskan.”Ent nad uinuvad päriselt alles vastu hommikut. Riided on voodi ees hunnikus maas. Rebeka teksade peal vedelevad Ardo aluspüksid, sealsamas on Rebeka pluus ja Ardo raske metallist püksirihm. Rebeka tajub, et ta hääl kõlab pimedas toas veidralt kumedana.„Ma ei tea, ma olen natuke noor nagu.”„Proovi aru saada, mina vaatan sind mehe pilguga.”„Sa oledki must kümme aastat vanem.”„Jah, ja tahan sind hirmsasti!”„Ma pole nagu valmis. Ma peaksin ka nagu päriselt tahtma.”„Jah, sul on õigus. Täiesti. A’ mis klassi sa lõpetad?”„Üheksanda.”Rebeka on oma klassi veidrik. Ta jälestab kooli, tuiab vabal ajal sõbrannadega vanalinnas ning kulutab kogu taskuraha kassettidele, raamatutele ja odavale veinile. Rebeka otsib ka armastust ning leiabki selle. Tõsi, armastus pole selline, nagu ta arvab, ega tule sealt, kust ta seda ootab. Aasta on 1998, alkoholi saab putkast kätte ööpäevaringselt ning tutvusi sõlmitakse trollipeatuses.„(Mitte just) armastuslugu” on Brigitta Davidjantsi (snd 1983) debüütromaan. See on kohustuslik raamat tänastele tüdrukutele, aga ka kõige neile, kelle tütarlapseiga jäi pöörastesse üheksakümnendatesse.

Kolmekümne viie tüdruku jaoks on Valik erakordne võimalus – ainus väljapääs neile sündides ette kirjutatud saatusest.–Nüüd, kui neist on järele jäänud vaid Eliit, on võitlus prints Maxoni südame võitmise nimel raevukam kui kunagi varem. America aga püüab endiselt otsustada, keda tema enda süda tõeliselt soovib. Kas Maxonit, kes muudaks ta elu muinasjutuliseks? Või esimest armastust Aspenit, keda ta oli alati enda jaoks selleks õigeks pidanud?America vajab meeleheitlikult rohkem aega. Kuid ülejäänud Eliit teab täpselt, mida tahab, ning America võimalus valik teha on käest libisemas.–New York Timesi bestseller.PABERRAAMAT SOODUSHINNAGA