Книги, похожие на «Derek Landy, Detektiiv Luuker Leebesurm 5: Maine möll»

Maagilise realismi võtmes kirjutatud loo peamiseks tegevuspaigaks on raba. Selle läheduses elab kehvades oludes Morten, kelle ema on Soomes tööl ning onu alkohoolik. Morteni ainuke varandus on fotokaamera. Poissi aitab ja julgustab kõige kiuste vastu pidama Emilie, kellega ta ühel õhtul rabas juhuslikult kohtub. Varsti taipab poiss, et salapärane tüdruk ei saagi rabast lahkuda…„Morten, Emilie ja kadunud maailmad” on mõtteline järg raamatule „Maarius, maagia ja libahunt Liisi”, mis on valitud 25 kaunima Eesti raamatu hulka ning Müncheni laste- ja noorteraamatukogu kataloogi White Raven. Tegelased ja tegevuspaik on erinevad, kuid samamoodi nagu „Maariuses”, põimuvad ka „Mortenis” noorte igapäevaelu ja -suhted folkloorist tuntud müstiliste tegelaste ja olukordadega.

Preili Miisu on varem olnud kass. Seepärast lööb ta endiselt vahel nurru, küünistab, müksib peaga ja armastab tibatillukesi linde. Vaatamata sellele, et nüüd on ta tavaline neiu, laulab ta siiski aeg-ajalt Miaumiau-laulu ja valdab vabalt kasside keelt. Viimasest on tema uuel sõbral Tibbel kõvasti kasu. Tibbe on ajakirjanik ja kasside pressiteenistuse kaudu jõuavad temani paljud salajased ja varjatud uudised. Sellest tekib ka paksu pahandust, kuid tänu Miisule ja tema rohketele kassidest sõpradele lõpeb kõik siiski hästi.Annie M. G. Schmidt (1911–1995) on enimloetud, armastatuim ja tuntuim lastekirjanik Hollandis. 1988. aastal anti talle Hans Christian Anderseni lastekirjandusauhind. Eesti lastele on tuntud juba paljud Annie M. G. Schmidti raamatud. Nimetagem kasvõi „Viplala lugusid”, „Plukki ja punast autokraanat” või „Jippi ja Jannekest”. Maailmas on kõige rohkem tähelepanu äratanud aga just „Miisu”. See on tõlgitud paljudesse keeltesse, nagu näiteks katalaani, saksa, inglise, prantsuse, kreeka, itaalia, norra, hispaania ja rootsi.

Klassivend ütleb tema kohta „vaikne vaatleja“. Katrina ise peab end kõrvalseisjaks. Kuid kunagi tahtis ta meeleheitlikult kuhugi kuuluda.Mida selline soov endaga kaasa toob, kas lõpupeol juhtunut ajendas juhus, aastaid tagasi külvatud vaen või esmapilgul pisiasi nagu näiteks üks kollane jope, rullub lahti noorteromaanis „Enne lõppu“. See on ühe täiesti tavalise gümnaasiumi abiturientide lugu ühe traagilise sündmuse eel ja järel."Enne lõppu" on Eesti Lastekirjanduse Keskuse ja kirjastuse Tänapäev noorteromaani konkursi võidutöö.

Kõik armastavad superkangelasi – nad lahendavad probleeme ja teevad inimesed õnnelikuks. See on hea, sest minu ema vajab tröösti.Adam Butters on alati teadnud, et ta on adopteeritud. Ent kui ta kuuleb juhtumisi pealt, kuidas vanemad uuest beebist räägivad, hakkab ta arvama, et kodus ei jätku talle enam ruumi.Ta otsustab üles otsida oma pärisema, sest kui tal õnnestub talle näidata, et on superkangelane, võtab ema ta kindla peale tagasi.Adami katsed tõestada, et ta on superkangelane, lõppevad kohutavalt naljakalt. Kuid kui ta oma pärisema üles leiab, ei lähe miski nii nagu plaanitud.Aga võib-olla ei peagi olema super, et olla kangelane. Võib-olla ei peagi olema superkangelane, et sind armastataks. Lara Williamsoni sulest on eesti keeles ilmunud südamlik lasteraamat „Poiss, kes seilas tugitoolis üle ookeani” (Varrak 2016, tlk Tiina Viil), mis pälvis Eesti Lastekaitse Liidu konkursil hea lasteraamatu tiitli.