Книги, похожие на «Franz von Assisi, Der Sonnengesang»

ALLIKAVIITED, AUTORITE MÄRKUSED, ALLIKATE JA KIRJANDUSE NIMEKIRI Koostanud ja toimetanud Lauri VahtreViited ja kasutatud kirjanduse toimetanud Toomas HiioTekst: Peeter Kaasik, Lauri Vahtre, Urmas Salo, Ago Pajur, Tõnu Tannberg, Hellar Lill, Toomas Hiio, Toe Nõmm ja Taavi Minnik2020. aasta 2. veebruaril esitletud kaheköiteline „Eesti Vabadussõja ajalugu“ ei sisaldanud viiteaparatuuri. Sellise lahenduse eesmärk oli muuta teos lugejasõbralikumaks ja vähendada mahtu. Ühtlasi andsid autorid ja kirjastaja lubaduse, et viiteaparatuur tehakse peagi kättesaadavaks kõigile huvilistele. Käesolev e-raamat sisaldabki „Eesti Vabadussõja ajaloo“ teise köite teksti koos viidete, autorite märkuste, viimase hetke täpsustuste ning kasutatud kirjanduse ja allikate nimekirjaga. E-raamatul puuduvad trükiväljaande illustratsioonid ja kaardid. Tegemist on lisamaterjaliga ajaloolastele või sügavama ajaloohuviga lugejatele, kes soovivad süvitsi tutvuda „Eesti Vabadussõja ajaloos“ esitatud andmete ja seisukohtade päritoluga. Selleks tuleb leida e-raamatust vastav koht – tekstid on identsed – ja klikkida viitenumbrile. Samal viisil pääseb viite juurest tagasi teksti. Vabadussõda on eestlaste ajaloo seni kõige ülevam ning ühtlasi ka kõige maisem ja asjalikum lehekülg, sest Eesti riik rajati Vabadussõja käigus. Vabadussõjaga tekkinud ühtekuuluvus osutus nii tugevaks, et aitas üle elada isegi poole sajandi pikkuse võõrvõimu ja andis jõudu taastada oma riik. Seetõttu on tähtis, et Vabadussõja käiku, selle tõuse ja mõõnu ning sõjaga kaasnenud õppetunde jätkuvalt teataks ning tuntaks. Kuid märkimisväärne on ka Vabadussõja rahvusvaheline mõõde – selle mõju kogu Ida-Euroopa ajaloole kuni tänaseni välja.Teises köites kirjeldatakse Eesti vägede võitlusi väljaspool Eestit, mille käigus jõuti Petrogradi ja Riia alla ning Pihkva ja Jēkabpilsi taha. Omaette peatüki moodustab sõda Landeswehriga, samuti rahuläbirääkimised Tartus. Kirjeldatakse lõpuvõitlusi Narva rindel ja Vabadussõja järellugu. Seda perioodi Vabadussõjast võib nimetada sõjaks rahu nimel.

Kas keegi suudab Venemaad täielikult mõista? Laseme sellele küsimusele vastata ühel maailma juhtivatest ekspertidest, kes kasutab riigi paeluvat ajalugu pilgu heitmiseks selle tulevikku.Venemaa on maa, mil pole looduslikke piire, seal ei ela üksainus hõim või rahvas ega ole sel ka tõelist keskset identiteeti. Asukoht Euroopa ja Aasia ristteel tähendab ka seda, et Venemaa on kõigile igavene „teine“: eurooplased peavad seda aasiapäraseks ja vastupidi. Ometi on tegemist ühe maailma kõige võimsama riigiga, meisternäitlejaga üleilmsel laval, mida iseloomustab kirev ajalugu ning milles on esindatud sõjad ja rahu, poeedid ja revolutsionäärid. Venemaa ajalugu on sageli palimpsest, selle ajalugu on kirjutatud – ja ümber kirjutatud – vastavalt hetke poliitilistele ja kultuurilistele trendidele. Galeotti viib lugeja müüdiloori taha, otse Venemaa loo südamesse.Kiires retkes maailma kõige vääritimõistetuma riigi ajalukku näitab Mark Galeotti meile seda, mis on Venemaa lugu iseloomustavate müütide taga, alates riigi tekkimisest ja varastest legendidest – kelle seas on Ivan Julm ja Katariina Suur –, jõudes välja Romanovite tõusu ja languse, oktoobrirevolutsiooni, külma sõja, Tšernobõli ja Nõukogude Liidu kokkuvarisemise telgitagusteni, puudutades ka Vladimir Putini nime kandva müütilise poliitiku esiletõusu.Professor Mark Galeotti (sünd 1965) on üks tänapäeva juhtivaid Venemaa vaatlejaid, kes riiki pidevalt külastab, seal õpetab, loenguid peab, sealse tutvuskonnaga suhtleb ja Putini ajastu arengul silma peal hoiab. Ta elab Londonis ja on Praha Rahvusvaheliste Suhete Instituudi külalis-vanemteadur. Varem on ta juhtinud nimetatud instituudi Euroopa julgeoleku-uuringute keskust. Enne seda töötas ta New Yorgi ülikoolis õppejõuna. Ta on kirjutanud palju Venemaast ja julgeolekuküsimustest ning tegutseb lisaks valitsuste, äriettevõtete ja õiguskaitseasutuste konsultandina.