Книги, похожие на «Sam Copeland, Charlie muutub kanaks»

Ühes sügavas laanes elab armas karupere. Karuema, karuisa ja nende kolm karupoega. Karupoeg Lukas on juba seitsmeaastane ja läheb sügisel esimesse klassi.Karupoisil on suur unistus. See teeb teda samal ajal õnnelikuks, aga ka veidi õnnetuks. Nimelt tahab karupoiss saada viiuldajaks. See unistus on viimasel ajal haaranud kõik Lukase mõtted. Karupoiss on õnnelik, et ta leidis nii imeilusa unistuse. Samal ajal on ta õnnetu, sest mitmete sõprade arvates pole karupoja kohmakate käppadega sellist unistust võimalik täita.Mida on vaja, et täita unistus, mis tundub kättesaamatu? Miks püütakse sõprade unistusi lõhkuda? Sellest karupoeg Lukas selles raamatus räägibki. Heli Künnapas on viie lapse ema, kes on ise muusikakoolis akordioni eriala lõpetanud. Ta lapsed õpivad trompetit, klaverit ja viiulit. Heli teab, kuidas unistuste poole püüelda ning teisigi sel teel toetada. Karupoeg Lukase lugu on eluterve ja julgustav igas vanuses lugejatele.

Kümneaastased klassikaaslased Lasse ja Maia peavad Valleby linnas hobi korras omaenda detektiivibürood. Sarja viiendas raamatus ootab päevavalgele toomist mõistatus, kes võttis liikuvast rongist suure koti sularahga. Loomulikult ei jää terava silma ja terava taibuga noored uurijad seegi kord hätta.

Kas jõuluvana on olemas? Kui jah, siis miks ta punane on ja kasta lennata oskab? Miks me jõulupühi peame ja kas meile meeldib kinke saada?Norra kirjanik Unni Lindell on pidanud põhjalikke vestlusi kuue- kuniüheksa-aastaste poiste ja tüdrukutega elu suurte küsimuste üle ja seekordkeerleb jutt jõulude ümber. Unni Lindelli raamatuid on nautinud miljonidlugejad üle maailma. Eesti lugejatele on tuttav tema Mark Levengoodiga kahassekirjutatud raamat „Vanad tädid enam ei mune”. Suurepärane ja lustakaslugemine kõigile vähegi lapsemeelsetele!Vanasti öeldi teistele: „Ma armastan sind.” Õnneks ei ole nüüd enam vajanii jubedalt pingutada. Ma arvan, et piisab sellest, kui öelda: „Tulesiia!”Holger, 8-aastaneMinu ema ütleb, et ma käin talle närvidele, kuigi ma seisan paigal.Sigurd, 6-aastaneJõulupuu on väga kaval mõte. Kingid näevad kuuse all paremad välja kuikeset põrandat hunnikus.Tobias, 7-aastane

„Jarmalandi kroonikad“ on põhikooliealistele noortele mõeldud ainulaadne fantaasiaeepos, mille tegevus toimub keskaegses Skandinaavias, kus inimeste kõrval tegutsevad ka viitrid, haldjad ja lohemaod.Triloogia esimeses osas „Salajaki lahing“ põrkuvad viitrite ja inimeste maailm. Raamat jutustab loo teekonnast lahinguni nii inimeste kui ka viitrite vaatepunktist.Just talveunest ärganud nahksete tiibadega Ristin Laitiib kuulub viitrite kuninglikku valvemeeskonda ning ootab koos oma kaaslastega viitrisõdalasi, kes naasevad Salajaki kindlusesse saagiga. Samal ajal moodustavad inimesed viitrite vastu suurt sõjaväge ja ka vennad Eggid põgenevad oma Smålandi kodutalust, et sõjaväega ühineda. Vanem vend Samuel unistab rüütliseisusest, keskmine vend Niklis tahab saada sõduriks. Noorim vend Jöran, kes hoiab end aga tülidest ja kaklustest eemal, järgneb vendadele, et nad hoopis tagasi koju viia.Sõjavägi marsib põhjapoolsete mägede suunas ja möödub Storsjö järvest, kus liitub foogti sõjameestega. Nendega ühineb ka foogti tütar Lovisa, kes Samueli silmapilkselt ära võlub. Lovisal on aga oma salarelv – järves elav lohemadu.Oma rännakul puutuvad vennad Eggid kokku probleemidega, mis kõnetavad ka tänapäeva teismelisi: perevägivald, rahalised raskused, seisusevahe, sõprus, armastus, vastuoluline info. Keda ümbritsevatest uskuda ja keda mitte? Kas järgida oma teed või usaldada kedagi teist? Kas kindlaks kujunenud arusaamadel on ikka tõepõhi all?Autor Johan Theorin kutsub lugejat kaasa seiklema 14. sajandi Rootsi mägede, metsade ja järvede vahel. Aega, mis on täis sõdu ja võimuvõitlust ning kus viitrid, haldjad ja lohemaod on sama tõelised ja ohtlikud kui katk.