Книги, похожие на «Catherine Ryan Howard, Valetaja tüdruk»

„Muutlik“ on tuntud eesti kirjaniku ja diplomaadi Jaak Jõerüüdi uus proosateos. Žanriliselt võiks seda pidada pihtimusromaaniks, kuna raamatu sisuks on diplomaadist kirjaniku igapäevatoimetused Lätis ja Eestis viimastel aastatel. Samas eristab teost tavapärasest romaanist see, et peatükid on fragmentaarsed ja segamini paisatud, ajaline lineaarsus on kadunud. Raamat ühendab ülima personaalsuse ülima igavikutundega. Argipäevakirjeldustest kasvavad välja hoopis suuremad küsimused aja ja sündmuste suhtelisusest, kogu inimrabelemise mõttekusest ning olemise talumatust kurbusest.

„Maalingutega Mees“ ja „Kõrbeoda“ tõstsid Peter V. Bretti nüüdisaegse fantaasiakirjanduse tippu, selliste hiiglaste kõrvale nagu George R. R. Martin, Robert Jordan ja Terry Brooks. „Päise päeva sõda“, Bretti rahvusvaheliselt menuka Deemonite tsükli oodatud kolmas raamat, jätkab eepilist lugu inimkonna otsustavast heitlusest deemonite armeega, mis igal ööl kerkib inimesi varitsema.Kuuloomise ööl kerkivad deemonite väed surmama kaht meest, kellest mõlemast võib saada muistendites tõotatud Päästja, mees, kes ettekuulutuste järgi ühendab inimkonna laialipillatud riismed viimaseks pingutuseks deemonlike maa-aluste lõpliku hävitamise nimel.Arlen Põldaja oli kunagi tavaline inimene, kuid on nüüd muutunud millekski enamaks – Maalingutega Meheks, kelle ihule on tätoveeritud võimsad tontlikud loitsumärgid, mis teevad temast igale deemonile võrdse vastase. Arlen kuulutab igal sammul, et tema pole Päästja, aga mida rohkem ta üritab lihtrahva hulka sulanduda, seda kirglikumalt temasse usutakse. Teda soovivad järgida paljud, kuid Arleni tee ähvardab viia ohtlikku paika, kuhu suudab minna vaid tema ja kust ei pruugi olla tagasitulekut.Peter V. Brett on rahvusvaheliste menukite „Maalingutega mees“ ja „Kõrbeoda“ autor. Kasvanud fantaasiaromaane ja koomikseid lugedes ning Dungeons & Dragons'it mängides, on Brett terve elu fantaasialugusid kirjutanud. 1995. aastal sai ta Buffalo ülikoolist bakalaureusekraadi kirjanduses ja kunstiajaloos, töötades seejärel üle kümne aasta farmatseutikatrükiseid koostades, enne kui oma meelistegevuse juurde naasis. Ta elab New Yorgis Brooklynis.

Ühe Tartu kortermaja trepikojast leitakse noore naise surnukeha. Juhtumit asuvad lahendama samas majas elav ambitsioonikas kriminaaluurija Martti Aulis ja tema kolleeg Hando Oras. Pealtnäha lihtne mõrvalugu toob kaasa keerukaid mõistatusi: tapetud naist ei tundnud õieti keegi ning tema pereliikmed on jäljetult kadunud. Kuriteopaigal nähakse uitamas salapärast daami, kes kannab mõrvatud naise kõrvarõngaid. Uurimisse sekkub populaarne juutuuber, kelle arvates eirab politsei ilmselgeid fakte, lastes mõrvaril uusi kuritegusid sepitseda. Müsteerium võtab üha uusi pöördeid ning korraga satuvad kõik asjaosalised silmitsi oma suurimate luupainajatega.“Ta tuleb läbi seina” on psühholoogiline põnevik, mis pakub lugejale rohkelt närvikõdi. Varem on samas sarjas ilmunud mitme auhinnaga pärjatud “Seal, kus näkid laulavad” (2016) ja “Kuradil on lapse nägu” (2017).

Peeter Sauteri esimene raamat vahendab elupildikesi ja -fragmente kirjutaja mõttekujutusliku põlvkonnakaaslase silmade läbi. Aeg – 80ndate keskpaik. Tegelased – need, kes sündinud 60ndatel.

“Täiskasvanute mängud” koosneb kolmest eraldiseisvast varem ilmunud menuromaanist, mida võiks nimetada “Helger Tepneri “ triloogiaks.Esimene romaan “Kojamehe naine” jälgib parteiladviku perekonnas võrsunud Helger Tepneri iseseisvumist, tema mässu perekonna ja süsteemi vastu eelmise sajandi kuuekümnendatel. Himurat kojamehe naist võib võtta kui okupatsioonivõimu metafoori – mis siis, et ta on koledavõitu ja vastiku iseloomuga, aga samal ajal ta pakub noorukis pakitsevale ihale rahuldust.Teine romaan “Topeltvalguses” pakub lähivaate 1988 aasta suvele, kui lauluväljakul rahvas tormiliselt aplodeeris värvi vahetavatele parteibossidele. Minategelaseks on noor naine, kes saab oma ülemuse, Helger Tepneri, armukeseks. Elame kaasa pöördelise suve pöördelistele sündmustele oma eluga kimbus oleva noore naise silmade läbi.Kolmanda romaani “Mäluauguga naine” peadpööritav sündmustik leiab aset ajal enne 2008 aasta majanduskriisi. Peategelane, kolmekümnendates aastates valgekrae, korjab maanteekraavist üles teadvusetu naise. Algab veider manipulatsioonide ahel, kus peategelane muutub Helger Tepneri ja ta naise mängukanniks. Saame teada, milline on Helger Tepneri ja Eesti nägu käesoleval aastatuhandel.