Книги, похожие на «Барбара Картленд, Taevas sõlmitud abielu»

Leila oli ta pahupidi pööranud, nagu tõstetakse üles vana kohver, lüües selles kõik segamini. Ta kahtlustas, et pole muud kui võltspaatoslik verisulis nooruk, kellel pole mingeid jõuvarusid. Otsekui vihaga sai ta aru, et nüüd oli tal lõpuks käes midagi, mille eest ta võiks surra, miski, mille tooruses oli tiivuline teade, mis läbistas teda teadvuse põhjani. Isegi pimedas tundis ta end punastavat. See oli absurdne. Armastada oli absurdne, nagu oleks keegi ta kaminasimsilt maha virutanud.„Mountolive“ on kolmas raamat Lawrence Durrelli neljaosalisest romaanist „Aleksandria kvartett“. Osa kannab selle peategelase, Egiptuse suursaadiku David Mountolive’i nime, nii nagu kõik teisedki osad kannavad selle tegelaste nimesid: „Justine“, „Balthazar“ ja „Clea“.Kolmas osa erineb teistest selle poolest, et siin ei ole minategelane Aleksandrias elav inglise keele õpetaja ja kirjanik Darley, kes jutustab lugu esimeses, teises ja neljandas köites. Kolmandas osas, mille tegevus toimub 1930. aastate Aleksandrias, räägib lugu jutustaja hääl. Igas järgnevas osas selguvad varasemate sündmuste põhjused. Selliste kompositsioonivõtetega meelitab autor lugejat kätte võtma romaani iga järgmist osa, sest avades tegevustiku tagaplaane järk-järgult saab lugejagi aimu asjadest, mida varasemates osades pole selgitatud.Lawrence Durrell (1912‒1990) on 20. sajandi menukamaid Briti kirjanikke, matkamees Gerald Durrelli vanem vend. „Aleksandri kvarteti“ esimene raamat „Justine“ ilmus eesti 2016., teine osa „Balthasar“ 2017. aastal.

Honore dé Balzac'i tuntuim romaan pimedast isaarmastusest ja seda kurjasti kasutavast egoismist on prantsuse klassikalise realismi tähtteoseid.

August Gailiti (1891–1960) pikk kogu jäi omal ajal kergesti silma nii teatris, kontserdil, kohvikus kui ka tänaval. Samuti on ta andnud ohtralt võimalusi oma loomingu kohta midagi öelda ja kirjutada – kas riivamisi või hammustades, puudutades või analüüsides. Ja kaasaegsed pole neid võimalusi käest lasknud. Käesolev kogumik koondab üle viiekümne kirjutise Gailiti kaasaegsete ja ka hilisemate kirjutajate sulest. Tiitellehel on nad üles loetud kõik oma õigete nimede all, raamatu sisus poevad paljud pseudonüümide või nimetähtede taha peitu, et ilmumisandmetes toimetaja tahtel jälle lagedale ilmuda. Igaühel on oma arvamus, oma vaatenurk ja vaade ning jääb lugeja otsustada, kas kirjutajate ees seisis ikka see üks, mitmepalgeline Gailit või on nad iga kord enda jaoks välja mõelnud uue – tolle imelise asemele, mida nad tabada pole suutnud.