Книги, похожие на «Терри Пратчетт, Autojuhid»

Kuidas oleks ühe odavreisiga … Ikea kapis? See romaan jutustab ühe inimese uskumatutest seiklustest Euroopa neljas kandis ja Gaddafi-järgses Liibüas. See on ka armastuslugu, milles on rohkem kihinat kui kokakoolas ja naeruturtsatusi igal leheküljel, kuid samuti välgatusi õudsest tegelikkusest, kus päevast päeva heitlevad oma elu eest salareisijad, meie sajandi viimased tõelised seiklejad, teel vabade maade, parema põlve ja priiuse poole. Elas kord Ajatashatru Lavash Patel (hääldada suupäraselt: Ajarattast Uur või Asjata Sa Truu), hindu, kes kandis seljas halle rõivaid, kõrvades trobikonda rõngaid ja nina all vägevaid vuntse – erialalt fakiir, libafakiir. Ühel päeval maandub seesinane hindu Charles de Gaulle’i lennujaamas Pariisis, sihiks Ikea, see valmismööbli Meka ja majatarvete Jeruusalemm, ning eesmärgiks hankida endale staatust kinnitav magamisase: naelvoodi. Taksojuht pügatud ja vooditellimus esitatud, tuleb reisimehel tõdeda, et kõige otstarbekam on kaup ära oodata sealsamas poes. Ta seab end Ikeasse ööbima – ja siis hakkab juhtuma!Romain Puértolas on sündinud 1975. aastal Montpellier’s. Prantsusmaa, Hispaania ning Inglismaa vahel põigeldes on ta järgemööda olnud DJ, muusik-laulukirjutaja, keeleõpetaja, suuline ja kirjalik tõlkija, stjuuard ja mustkunstnik, proovides seejärel õnne naiste pooleks saagijana ühes Austria tsirkuses. Niiskete peopesade tõttu sai ta kinga ja pühendus seejärel sundmõttelisele kirjutamisele. 450 romaaniga aastas – mis teeb 1,2328767123 romaani päevas – võib ta viimaks täita oma Ikea raamaturiiuli omaenda teostega ja varjata niiviisi ära selle jõledad plastmassist kinnitused.

Echo Ridge’is tõepoolest EI OLE HEA olla iluduskuninganna.Elleryl tuleb kolida vanaema juurde, keda ta vaevu tunneb, ja asuda elama Echo Ridge’i – pealtnäha täiuslikku väikelinna, mis peidab endas süngeid saladusi. Kunagi jäi seal kadunuks Ellery teismeline tädi. Viis aastat tagasi jõudis üleriigilistesse uudistesse kooli iluduskuninganna mõrv ja tapjaks peetakse ikka veel Malcolmi venda. Nüüd näib, et mõrvar plaanib uut rünnakut.Kui veel üks teismeline tüdruk kaob, püüavad Ellery ja Malcolm meeleheitlikult saladuste jälile saada. Häda on selles, et saladused on ohtlikud – ja neist teadmine võib olla kõige ohtlikum asi.Vaheldumisi Ellery ja Malcolmi vaatevinklist kirjutatud põnevik rullub lahti mõnusalt hoogu kogudes, viib usutavalt eksiteele ja sisaldab vapustavaid süžeepöördeid.

Täheaja 18. köites on Eesti Ulmeühingu ja kirjastuse Fantaasia viienda jutuvõistluse võidutööd. Siit võib lugeda koloniaalajastu Hiina ülikuid teenivatest salapärastest tegelastest, aga ka detailselt ülesehitatud aurupunk-maailmast. Vaimukas jutus sõlmib kass kuradiga lepingu, mis ta omanikule pehmelt öeldes peavalu põhjustab. Modifitseeritud dissidendid võitlevad militaarvalitsuse vastu. Sõjaväelane satub postapokalüptilises Eestis deemonlikku lõksu. Riia keisririigis kohtuvad eradetektiivid ajalooliselt tuntud suurmehega. Kübermaailma elanikud püüavad ellu jääda maatöid tehes. Elame kaasa kahe õe kannatustele sõjakeerises. Mõtleme isa ja poja suhetele külaühiskonnas, kus turistidele küttimisretki korraldatakse, ja saame teada, miks keegi pole enam hulk aega Kuul käinud.

Need novellid räägivad Eestist pärit tüdruku Anna elust Londonis, leitud armastusest ja edasirännust mehe kodumaale Prantsusmaale. Vahepeal satuvad kummalistel asjaoludel Anna kätte tuntud professori märkmed, milles viimane plaanis kirjutada romaani oma 19. sajandil Inglismaale tulnud esivanematest. Annale ei anna märkmed rahu, ta otsustab kirjutada kadunud professori romaani valmis… omamoodi. Autor Mare Grau: „Need lood on kummarduseks Londonile, millel oli väga tähtis osa minu kujunemises. London on mulle teine alma mater, nagu Tartu ülikool oli esimene. Samas on mu lood võõramaalasest, kes on Londonis siiski vaid külaliseks paljude teiste võõramaalaste seas. Kuivõrd saab ta seal lõplikult koduneda? Ent kas ta lapselapselapsed enam üldse mäletavadki, kust nende esivanem on tulnud – võõrana nende maale? Need lood on omamoodi teekond, rännak iseeneseks saamise poole, matk läbi keeltepadriku. Need on ka kummarduseks Prantsusmaale, minu uuele kodumaale, ja mälestusmärgiks Vanale Euroopale, rääkides sellest, et me kõik oleme ühesugused inimesed sõltumata sellest, kus ja milllal me oleme sündinud. Vanad dokumendid aegade hämarusest kõnelevad meiega, kui osata neid leida ja kuulata.”