Книги, похожие на «Riin Magnus, Aru saamise vägi. Kalevi Kulli mõtteid»

Ühel saarekesel väikeses lagunenud hütis elasid kord mees ja naine. Nad olid suures vaesuses. Mees viis iga päev võrgud vette, et toidupoolist püüda, kuid saak oli nii väike, et hoidis neil vaevu hinge sees.Ühel päeval, kui mees läks võrke välja võtma, tundis ta seal midagi rasket. Ta suutis selle vaevu paati tõmmata! Võrk oli aga peaaegu tühi, seal siples vaid üks väike kala.Kuid see ei olnud mitte tavaline kala. Tegu oli kuldkalaga, kes ütles inimkeeles: „Ära püüa mind söögiks, hea mees! Lase mind tagasi sügavasse sinisesse vette ja ma täidan ükskõik millise su soovi.Mees mõtles ja ütles lõpuks: „Ma ei vaja tegelikult midagi. Mine tagasi vette.“Vene muinasjutt

Mis saab, kui maailmast kaob turvalisus ja asemele tulevad teadmatus ning hirm… määramatuks ajaks?Hirm kisub meil maskid eest ja siis astub esile meie päris mina. Hirmu ees oleme need, kes me päriselt oleme. Hirm paneb meid võitlema iseenda ja oma lähedaste eest, paneb meid tegema asju, mida varem oleme pidanud põlastusväärseks. Hirm toob välja meie tõelised elu väärtused ja vahel ka muudab neid. Raske on mõista teist inimest, kelle mask on langenud… ja veel raskem on vahel leppida maskita iseendaga.Raamat kutsub teid kaasa teekonnale läbi viie novelli. Teekonnale, kus saab hetkeks asuda teise inimese sisse, et vaadata ja kogeda hirmust kokku tõmbunud maailma selle inimese pilgu läbi.

Elas kord mölder, kes pärandas oma kolmele pojale veski, eesli ja kassi. Peagi jagati vara ära. Vanim sai endale veski, keskmine eesli ja noorimale jäi vaid kass.Kõige noorem vend ahastas: „Mu vanemad vennad saavad koostööd tehes lihtsalt elatist teenida, kuid mulle jäi toita vaid see õnnetu kass.“Oma isanda juttu kuulnud kass ütles tõsisel häälel: „Ära muretse. Anna mulle kott ja lase mulle saapad teha, et saaksin lipata läbi muda ja põõsaste, ning sa näed, et sinu osa pärandusest ei olegi nii halb, kui sa arvad.“

Vene klassiku Aleksandr Kuprini jutustus.