Книги, похожие на «Andy Weir, Artemis»

Naabrite sisemaailma, nende psüühika keerukatesse labürintidesse on kaaskodanikud alati kiigata püüdnud, aga enamasti edutult. Vähe sellest – ka inimene ise ei oska sageli oma haraliseks kiskuvaid tundeid ära seletada ja peab lihtsalt leppima tunnetusega, et saab rõõmu ja rahuldust leida ka ilma, et peakski nende elus nii vajalike emotsioonide põhjust lõpuni lahti seletama.Selle raamatu tegelasi ühendavad pealtnäha lihtsad, aga tegelikult õige mitmekihilised suhted, ja jäägu lugeja otsustada, millised neist on head ja vajalikud, millised aga võib-olla taunitavad või koguni ohtlikud.

„Maalingutega Mees“ ja „Kõrbeoda“ tõstsid Peter V. Bretti nüüdisaegse fantaasiakirjanduse tippu, selliste hiiglaste kõrvale nagu George R. R. Martin, Robert Jordan ja Terry Brooks. „Päise päeva sõda“, Bretti rahvusvaheliselt menuka Deemonite tsükli oodatud kolmas raamat, jätkab eepilist lugu inimkonna otsustavast heitlusest deemonite armeega, mis igal ööl kerkib inimesi varitsema.Kuuloomise ööl kerkivad deemonite väed surmama kaht meest, kellest mõlemast võib saada muistendites tõotatud Päästja, mees, kes ettekuulutuste järgi ühendab inimkonna laialipillatud riismed viimaseks pingutuseks deemonlike maa-aluste lõpliku hävitamise nimel.Arlen Põldaja oli kunagi tavaline inimene, kuid on nüüd muutunud millekski enamaks – Maalingutega Meheks, kelle ihule on tätoveeritud võimsad tontlikud loitsumärgid, mis teevad temast igale deemonile võrdse vastase. Arlen kuulutab igal sammul, et tema pole Päästja, aga mida rohkem ta üritab lihtrahva hulka sulanduda, seda kirglikumalt temasse usutakse. Teda soovivad järgida paljud, kuid Arleni tee ähvardab viia ohtlikku paika, kuhu suudab minna vaid tema ja kust ei pruugi olla tagasitulekut.Peter V. Brett on rahvusvaheliste menukite „Maalingutega mees“ ja „Kõrbeoda“ autor. Kasvanud fantaasiaromaane ja koomikseid lugedes ning Dungeons & Dragons'it mängides, on Brett terve elu fantaasialugusid kirjutanud. 1995. aastal sai ta Buffalo ülikoolist bakalaureusekraadi kirjanduses ja kunstiajaloos, töötades seejärel üle kümne aasta farmatseutikatrükiseid koostades, enne kui oma meelistegevuse juurde naasis. Ta elab New Yorgis Brooklynis.

Triinu Merese uus raamat koondab kaante vahele kolm ulmelugu, mis kõik räägivad Kuuevalla kuningriigist, kus leidub küll meie maailma sarnaseid elemente, kuid päris ühist on võrdlemisi vähe. Peamiselt tuleb siin juttu inimeste rasketest valikutest, võitlust ja mõõgaga vehkimist on napilt, põnevust aga piisavalt.Nagu Merese varasemaski loomingus, tõusevad juttudes üles küsimused heast ja kurjast. Kuidas mõrva heaks teha? Kas pereliiget isegi teiste pereliikmete heaks ohverdada on võimalik? Või hea? Kas vajadus võidab tunded? Kas asju on ikka kõige mõistlikum lahendada mõõgaga?Autor on kasutanud ilusat, ehk vanamoodsatki keelt ning kõik lood õhkavad karmi põhjamaist romantikat.Triinu Meres on avaldanud luulekogu „Lagunemine” (2009), tema lühijutte on ilmunud mitmes novellikogumikus („Pikad varjud” 2015, „Mullast oled sa võetud” 2013, „Viirastuslik rügement” 2012). Merese romaan „Lihtsad valikud” võitis 2017. aasta Eesti Kirjanike Liidu romaanivõistlusel 2. koha (kahasse Eva Koffi romaaniga „Sinine mägi”) ja on pälvinud ohtrat tunnustust kriitikutelt.

Romaani esimese osa tegevustik viib lugeja 26. sajandi keskpaika, mil inimesed on jõudnud koloniseerida märkimisväärse osa meie galaktikast. Kõigile uuringutele vaatamata pole teadlased suutnud leida peale inimese ühtki teist mõtlevat organismi, kuigi arheoloogilised kaevamised Linnutee eri paigus nende kunagisele sealviibimisele viitavad. Ühel päeval saab aga Maal asuv instituut teate, et ühelt kaugelt planeedilt nimega Sofia on leitud kindlaid tõendeid sealse liigi olemasolu kohta – kohapeal uurimist teostav ksenoarheoloog saadab Maale uurimiseks raseda kohaliku neiu. Kuid sellest on aimu saanud ka tumedad jõud, kes soovivad hinnalist geenimaterjali iga hinna eest enda valdusse saada. Teadlasel Karl Harakul õnnestub tüdruk tagaajajate käest päästa ja algab pingeline tagaajamine mööda kaugeid planeete, mille käigus ilmneb rohkelt ootamatuid pöördeid ning avastusi.Peeter Helme on eesti kaasaegses kirjanduses kindlalt kanda kinnitanud. Temalt on ilmunud kolm romaani „Puudutus” (Verb 2007), „September” (Pegasus 2009), „Varastatud aja lõpus” (Tuum 2011), rohkelt esseid, arvustusi, novelle ning luuletki. Hinnatud kirjanduskriitikuna on ta mitmete kirjandussaadete juht raadios ning Eesti Ekspressi kirjandustoimetaja.

„Lahkulöömislahingud”, täiendava pealkirjaga „Kuu Ordu 2061. aasta sõja teine raamat” on järg 2011. a novembris ilmunud romaanile „Ennesõjaaegne kullakarva”, täiendava pealkirjaga „Kuu Ordu 2061. aasta sõja esimene raamat”. (Paberraamat ilmus sarjas „Sündmuste horisont” 27. raamatuna.) Mainitud esimene raamatu katkeb poolelt sõnalt, nii et mõned inimesed on tunnistanud, et käisid poes vaatamas, ega nad ometi praakeksemplari pole saanud… Autori sõnul juhtus lihtsalt selline asi, et kui romaan kokku sai, selgus, et mahtu on üsna palju ja nii ta selle enam-vähem keskelt, enam-vähem loogilise koha pealt kaheks lõigi… Sõda! Sõda on kurb paratamatus ja kuigi Kuu Ordu juhid on konflikti vältimatust mõistes selleks hoolikalt valmistunud, ei lähe sellest midagi oluliselt paremaks – sõjas saab ikka palju inimesi surma ja vaenupooled kipuvad lootusetu järjekindlusega tegema võimalikest halvimaid valikuid. Nii lähevad ka selles sõjas asjad lihtsalt masendavast veelgi räbalamaks, kuni jõutakse tuumalöökide vahetamiseni. Sest Kuu Ordu on osutunud liiga vintskeks vastaseks. Ja seal, radioaktiivseks tuhaks muutunud Madagaskari asulate ja Maa orbiidil triivivate tehiskaaslaste rusude keskel sünnib uus ajastu – kosmoserahva karm aatomitulene koidik.