Книги, похожие на «Ángeles Mastretta, Armuvalu»

Neli üksteisele võõrast inimest on kadunud ja nende asukohast pole jälgegi. Peale ühe. Nende kadumispäeval sai igaüks valge sünnipäevakaardi napi sõnumiga:SINU KINGITUS ON MÄNGKAS SA JULGED MÄNGIDA?Politsei ei muretse – see on ju kõigest mäng. Aga pereliikmed on paanikas. Ühe ohvri tütar veenab psühholoogi ja eradetektiivi dr Augusta Bloomi asja uurima. Kui Bloom süveneb kadunud inimeste elusse – nende käitumisse, motiividesse, isikuomadustesse –, leiab ta midagi, mis kõiki ohvreid ühendab. Ja see on midagi tõeliselt ohtlikku.Kui mäng kogub üha uusi osalejaid, kui üha uued pered kaotavad lähedase, peab dr Bloom ajaga võidu jooksma, et mängujuht paljastada. Kas ta mängib end neile kätte?Mis juhtub, kui just ohvrid on need, keda tuleb karta?Leona Deakin alustas tegevust psühholoogina Lääne-Yorkshire’i politseis ning töötab nüüd tööpsühholoogina. See on tema esimene põnevik. „Kaunilt välja mõeldud, kaunilt kirja pandud, esimesest hetkest kaasahaarav ja nii hirmus, kui olla saab.“ Lee ChildKADUMISMÄNG on käestpandamatu debüütromaan, mis pöörab kadunud isiku süžee pea peale. Mis oleks, kui kadujad ise on need, keda tuleb karta? Leona Deakin on kasutanud psühholoogina saadud kogemusi, et kirjutada tõeliselt närvesööv põnevik. Teos, mis paneb mõtlema, millised halvaendelised ajendid võivad peituda nende inimeste peas, keda me enda arvates läbi ja lõhki tunneme.

Enne teda oli ohvreid 54. Kellest saab ohver number 55?Põnevik, milles tapja on pidevalt teiega ja mille lõpp paneb teid õhku ahmima.Wilbrook on Lääne-Austraalia äärealal asuv unine linnake, mis piirneb miilide ulatuses metsiku loodusega, kuhu inimese jalg pole kunagi astunud. Linn on koduks politseiseersant Chandler Jenkinsile, kes juhib uhkustundega sealset väikest politseijaoskonda. Põhiliselt tuleb tal tegeleda kodutülide ja kaebustega lärmi üle.Kõik muutub ühel kuumal päeval, kui Chandleri jaoskonda vaarub vigastatud mees. Teda katab kuivanud veri. Ta nimi on Gabriel. Mees räägib Chandlerile kõigest, mida mäletab. Ta uimastati ning sõidutati mägedes olevasse majakesse, kus ta käed ahelaisse pandi. Mehe nimi, kes ta sinna viis, oli Heath. Heath ütles Gabrielile, et temast saab number 55. Tema viiekümne viies ohver.Heath on sarimõrvar.Kui algab jaht mõrvarile, satub samasse jaoskonda Heathi-nimeline mees, kes väidab, et keegi Gabriel võttis ta vangi. Gabriel oli Heathile öelnud, et temast saab ohver number 55.Gabriel on sarimõrvar.Kaks kahtlusalust. Kaks täpselt ühesugust lugu. Kumb neist räägib tõtt?James Delargy on kirjutanud ühe 2019. aasta põnevaima debüütloo. Ta kirjeldab meisterlikult kauget Lääne-Austraalia linna ja selle elanikke, kes kõik on haaratud jahist sarimõrvarile. Romaani põhjal on valmimas ka film.

Maaliline külake Cotswoldis on ideaalne pelgupaik tööstressist vaevatud ja läbipõlenud Lucyle. Pealegi tal vedas – olematu üüri eest õnnestus leida igati sobiv majake. Tal pole tarvis teha muud, kui hoida silma peal oma erakordselt krapsakal ja sihikindlal, veidi üle üheksakümnesel naabril Buntyl.Lucyl on plaanis koos oma West Highlandi terjeri Hamishiga lihtsalt puhata, lõõgastuda, lugeda ja igasugu argiaskeldused unustada. Aga Little Maudley küla elanikel on teised mõtted ja peagi on ta osaline plaanides, mille tulemusel peab likvideerimist ootavast vanast telefoniputkast saama vabatahtlike toel tegutsev raamatukogu.Kohalikele abiks olles saab naine sõbraks puuonne ehitava Samiga ja külaelu võlud hakkavad talle tasapisi meeldima. Lisaks tundub, et ka Buntyl on telefoniputkaga oma suhe, ja tasapisi hakkavad päevavalgele tulema saladused, mida vana naine on varjanud aastakümneid …„Raamatukogu telefoniputkas“ on soe ja tujutõstev lugu uutest algustest, mis viib lugeja maalilise külaelu keskele. See elurõõmust pulbitsev raamat keskendub sellele, mis on elus oluline: sõprusele, armastusele ja kogukonnale. Lugeja ette astuvad usutavad ja elutruud tegelased maailmas, kuhu igaüks meist tahaks paariks tunniks pageda.

Juba ammu oli raamatukoguhoidja Karla unistanud pensionäri elust: heita pikali ja lõpuks ometi rahulikult lugeda, elada ainult endale. Nii ta siis 60-aastaselt oma töö linnaraamatukogus lõpetabki. Vaid mõne kolleegiga säilib tal nõrk side ̶̶ kuni ühe saatusliku küllakutseni. Keskpäevaeinel teeb surmahaige ja lastetu lesk Hunter talle ettepaneku: juhul kui Karla hoolitseb pärast tema surma matuste korraldamise ja kirja eest hauakivil, pärib ta veerandi mehe varandusest. Kui hoolitseb surija eest ka enne surma, siis pärib poole varandusest ja kui saadab ta, surija enda soovi kohaselt, teise ilma, siis pärib kogu varanduse koos villaga Weinheimis … Karla rahu on nagu peoga pühitud.„Ingrid Nollil on silmapaistev omadus tabada ka näiliselt täiesti süütus argielus peituvat jubedust. Seejuures on ka negatiivsed tegelased, kelle hirmud ja igatsused on sageli tavalised, tema romaanides väliselt igati usaldusväärsed.“Sonntags ZeitungIngrid Noll, sündinud 1935. aastal Šanghais, õppis Bonnis germanistikat ja kunstiajalugu. Ta on kolme täiskasvanud lapse ema ja paljukordne vanaema. Pärast laste kodust lahkumist hakkas ta kirjutama kriminaallugusid, mis kõik said bestselleriteks. Die Häupter meiner Lieben on saanud Glauseri auhinna ja on ka filmitud, nii nagu paljud teisedki romaanid.