Книги, похожие на «Ángeles Mastretta, Armuvalu»

„Nüüd siis on kirjanikud absoluutselt vabad!” röökis Usmer pimedusse ja tühjusesse. „Kirjandus on nüüd lõpuks ometi vaba kohustusest olla moralist, dissident, rahvavalgustaja, koduõpetaja, ajalooline mälu, dissident, seksuaalinstruktor, pastor, rahvuslane, internatsionalist, antikommunist, konspiraator, lipukandja, tulehoidja, saladuste laegas… Aga kirjandus ei oska saabunud vabadusega midagi peale hakata, kirjandus tunneb ennast armetult ja lindpriilt. Kirjandus on nagu masendunud töötatööline, kes pargipingil istudes vaatab, kuidas oma „Mercedeses” kihutab mööda koolivend, kes nüüd on metalliärimees või pornokinotööstur! Kurat! Parim kirjanik on surnud kirjanik! Aga meie jätame järele alles pärast letaalset lõpplahendust!”

Eduard Vilde 1908. aastal kirjutatud naljajutt.

1892. aastal valmis Eduard Bornhöhel satiiriline jutustus “Tallinna narrid ja narrikesed”. “Tallinna narrides” katsus Bornhöhe üles joonistada mõningaid omaaegseis ühiskondlik-olustikulistes tingimustes veidruseni virildunud inimtüüpe, kes on tühised, haledad ja naeruväärsed – olgu nende narrusteks siis kuulsus, raha või armastus. Kõige olulisemad, ja mitte põhjuseta ka kõige populaarsemaks saanud, on kaks eesti vaimukangelast: “kirjanik” Salomon Vesipruul ja “leiutaja” Jaan Tatikas.